Kasu

Kuigi aastakümneid 8. märtsil suurejooneliselt tähistatud rahvusvaheline naistepäev oli vahepeal põlu all, on see taas leidmas kohta meie harjumuspäraste pidude nimistus.

8. märts pole küll enam selline tähtis päev, mille eelõhtul ja hommikul osteti lillepoed õitest, Pärnus olid neiks harilikult Lätist pärit tulbid, tühjaks, millal kõikjal korraldati aktusi ja mida saatsid erisaated televisioonis ja ringhäälingus, kuid lillede kinkimine pere naispoolele ja naiskolleegidele on saamas taas harjumuspäraseks, kirjutab Pärnu Postimees.

«Ikka märgime ära, see on viimastel aastatel hakanud jälle kuidagi iseenesest minema,» ütles Koidula gümnaasiumi direktor Rein Eglon.

Direktor tõdes, et nii suurejoonelist naistepäeva tähistamist, nagu oli nõukogude ajal, koolis tõesti enam ei ole, ent lilleõiega peetakse sel päeval meeles kõiki gümnaasiumi naistöötajaid. Ja neid on, nagu Eesti haridussüsteemis tervikuna, Koidula-koolis rõhuv enamus.

Lillemüük kasvab lakke

Naistepäeva rolli olulisust nii talle kui laiemaltki toonitas ka Pärnu linnavolikogu esimees Ahti Kõo.

„See on pikem jutt, aga minu arvates on nii inimese minevikus kui ühiskonna minevikus olnud selliseid aegu ja toiminguid, mis võivad teatud perioodil, jah, tunduda valed ja väärad, kuid mille juurde tullakse ikka ja taas tagasi,” märkis Kõo. „Ja üks neist on naisterahvast lugupidamine, naisterahva austamine. See ei saa olla ühegi riigikorra ega ühegi partei monopol, see jura tuleks ükskord jätta.”

Linnavolikogu esimees oli kindlalt seda meelt, et ehkki naised on lilli väärt iga päev, on aastas täiesti asjakohane üks eriline päev, millal õrnem sugupool saab neid iseäranis rohkelt.

„Ma olen ikkagi juba soliidses eas ja tean, et mitte miski ei pane naisterahva silmi rohkem särama kui lilled,” tõdes Kõo.

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi nentis, et naistepäeva tähistamine on maavalitsuseski taas au sisse tõusnud. Hakata selle juures torisema, et peo põhjus on pärit nõukogude ajast, oleks väga kurjast.

Liiatigi on naisterahvaste tunnustamiseks üldriiklikus mastaabis vaid kaks võimalust: emadepäev ja naistepäev. Paraku ei ole kõik naised emad, ent nemadki vajavad kiitmist. Olgu või korra aastas.

„Kuivõrd see läheb naistele hinge, nagu läheb igasugune tähelepanu nende suhtes, siis tähelepanematus saab kindlasti kurjalt karistatud,” tõdes Kivimägi.

Et mehed naisi vähemalt naistepäeval tavalisest enam tähele panevad, tõestas Ixora VT OÜ Lillekeskuse müüja Signe Villumson. Selle aasta kohta on järeldusi vara teha, ent mulluse naistepäeva eel, ajal ja ka päev hiljem Lillemüügikeskuses käinud melu iseloomustas Villumson sõnaga “meeletu”.

„Tavapäevaga võrreldes müüme umbes kümme korda rohkem,” julges müüja ennustada tänavust lillemüüki.

Kui kink, siis kallis

Vene Föderatsioonis, kus rahvusvahelise naistepäeva tähistamine on inertsist ehk ikka veel maailmas kõige enam au sees, on see pidupäevaks suuremale osale rahvast. Seda näitab ka sealse avaliku arvamuse uurimise keskuse äsjase küsitluse tulemus, mille kohaselt naistele tehakse tänavu kinke kümne protsendi võrra enam, kui nad said eelmisel aastal.

Meeste kingitava edetabelit juhivad ülivõimsalt maiustused ja lilled, ent loetelus on ka mänguasjad, igat sorti meened, parfümeeriatooted ja alkohoolsed joogid.

Neljal protsendil küsitletutest mõlgub naistepäevaga seoses meeles hinnaline kink: juveelitoode, kasukas, kodutehnika või sõiduauto.

Interneti-portaal ФактNews küsitles omalt poolt 20-60aastasi naisi, milline kink neid kõige rohkem rõõmustaks ning milline, vastupidi, teeks meele pigem kurvaks.

80 protsenti vastanutest kostis, et kõige meeldivam naistepäevakink on lilled.

Pool küsitletud naistest aga väitis, et kõige enam rõõmustaks neid juveelitoode. Selle juures märgiti, et hea oleks, kui teinepool enne konsulteeriks, millist kaunisasja just kinkida. Sest nii huvitav kui see ka pole, on naised selles vallas kaunis valivad: kui kalliskivide vastu pole kellelgi midagi, siis kulla ja hõbeda suhtes on naised juba norivad.

Nagu nad on seda ka parfümeeriavallas: mingil juhul ei maksa naist narrida mõne odava lõhnaveega. Kui juba osta, siis maineka firma hinnalist toodangut.

Niisama nõudlikud on naised alkoholi suhtes. Kui enamik küsitletutest oli sellise kingi suhtes tõrjuv, oli neli protsenti neist seesuguse kingiga päri, ent see olgu siis ka kvaliteetne jook: Baileys, Hennessy, Ballantines või J. W. Black Label.

Kui ilus naistepäevakink on saajate arvates ka pilet kontserdile, kutse pidulikule restoranilõunale või turismituusik, siis mitte mingil juhul ei tasu naistele nende tähtsal päeval kinkida köögitarbeid või Hiinas valmistatud odavaid nipsasju. Samuti toob rõõmu asemel tüli majja assortiikarp, fotoalbum, pildiraam, küünlajalg või reproduktsioon.