Kuigi praegu töötab kogu maailmas rohkem naisi kui kunagi varem, ei tähenda see näiteks arengumaade naistele majanduslikku sõltumatust. Naised moodustavad ühtlasi 60 protsenti maailma vaestest, see tähendab neist, kes teenivad päevas vähem kui üks euro. See ilmselt pole kusagil riigis raha, millega lahedalt ära elada. Eurooplased võivad muidugi küsida, miks peaks meid huvitama kolmandate riikide naiste õigused ja hakkama saamine. Kuid just jõukaid heaoluriike see huvitama peabki. On ammugi teada, et vaesus sünnitab vaesust. Ebavõrdsed sissetulekud takistavad ligipääsu haridusele ja tervishoiule, mis omakorda sunnib inimest leppima madalapalgalise tööga. See ajab otsima paremat elu. Olgu selleks siis kummipaadiga Euroopasse põgenemine või enese usaldamine fanaatilise terrorirühmituse hoole alla. Põgenikehulki ja terrorirünnakuid on aga Euroopa ja USA juba piisavalt näinud, et arenguriikide muredele mitte kurdiks jääda. Muidugi pole Euroopaski asjad nii korras, et võiks rinnale tagudes end soolise võrdõiguslikkuse vallas kogu maailmale eeskujuks tuua. Muidugi pole vähemalt enamikus Euroopa riikides poiste ja tüdrukute vahel vahet, kui jutuks tuleb ligipääs haridusele ja tervishoiule. Ent nii nagu mujal maailmas, kipuvad ka eurooplannad statistika järgi saama meeskolleegidega võrreldes väiksemat töötasu. Liikmesriike sellepärast kritiseerivates Euroopa Parlamendis ja Komisjonis on naiste päralt vaid kolmandik kohtadest. Asjaolu, et Eesti kuuest eurosaadikust on kolm naised, näib olevat pigem juhuste kokkusattumus kui tõsimeelne märk soolise võrdõiguslikkuse edenemisest. Teisalt jällegi kipub vähemalt Euroopas meeste eluiga lühem olema ning nende riskikäitumine kõrgem. Ka haridustee jääb meestel sagedamini pooleli kui naistel. Seega on Euroopas mõlemal sugupoolel probleeme, millega tegeleda tuleb. Ent olgu Euroopa probleemid millised tahes, on siin juba tegemist ühiskonna sidusamaks muutmise ja hoiakute kujundamisega, mitte enam inimeste ellujäämisega. Seevastu kolmandate riikide puhul on asi just viimases. Siinkohal ei saaks Euroopa ja USA ka öelda, et neil peale abiprogrammide muud teha pole võimalik – turgude avamisest räägitakse juba pikalt, aga teod järgnevad teosammul. Kuid samme võitlemiseks vaesuse vastu maailmas tuleb ette võtta, sest erinevalt rikkusest on vaesusel kalduvus levida igasuguse kõrvalise abita.
|