Kliimasoojenemise tagajärjel võib arktikast kaduda igijää juba mõnekümne aasta pärast, hoiatavad Kanada ja USA teadlased värskes uuringus.

Teadlaste hinnangul ei suuda Põhja-Jäämeri varsti enam toibuda järjest kiirenevast sulamisest igal suvel ning Arktika püsiv jääkate võib kaduda juba 2040. aastal, vahendab Helsingin Sanomat.

USA Rahvusliku Atmosfääriuuringute Keskuse (NCAR) teadlase Marika Hollandi sõnul toovad jää taandumisel hoovused lõuna poolt juurde rohkem soojemat vett, samal ajal imendub vette ka rohkem päikesesoojust, mis jää pealt peegelduks tagasi.

Holland nentis, et merejää pindala iga-aastane kahanemine on juba kinnitust leidnud. «Me ennustame uuringus, et järgnevate aastakümnete jooksul võib see protsess olla märksa dramaatilisem kui miski seni toimunu,» ütles uurimisgruppi juhtinud teadlane.

Colorado Ülikooli uurija Mark Serreze märkis, et eelmisel kuul arktilistel aladel merd katnud jääpind oli ligi 2 miljonit ruutkilomeetrit väiksem kui ajalooline keskmine. «See on Alaska suurune maa-ala,» lisas ta näitlikustamise eesmärgil.

«Meie arvates ei ole selline olukord valitsenud sadade tuhandete aastate jooksul; see on dramaatiline muutus arktilisele kliimasüsteemile, rääkis Holland samal ajal BBC-le.

Teadlased esitasid oma sõnade tõestuseks ka hulgaliselt arvutil koostatud mudeleid, mille kohaselt suureneb ja väheneb jäämassiivi hulk arktikas vastavalt aastajale – kõige suurem kadu toimub tavaliselt suve lõpuperioodil.

Ennustuste kohaselt jää sulamine järgmistel aastakümnetel hoogustub – septembris arktilisi alasid katva jäämassiivi hulk võib teadlaste hinnangute järgi väheneda millalgi vaid kümne aasta jooksul 6 miljonilt ruutkilomeetrilt 2 miljonile ruutkilomeetrile.

Ühel hetkel ületatakse kriitiline piir, misjärel algab jää kiire taandumine – äärmisel juhul võib arktilise jää sulamise tempo muutuda tänasest neli korda hoogsamaks juba paarikümne aasta pärast, näitavad arvutused.

2040. aastaks jääks sellisel juhul alles ainult väike hulk igijääd Gröönimaa ja Kanada põhjaranniku aladel ja sealgi väheneks selle paksus 3,7 meetrilt vaid ühele meetrile; suurem osa arktilisest basseinist oleks siis taas jäävaba.

Selle aasta septembris laius jäämassiiv Arktikas veel 5,9 miljonil ruutkilomeetri suurusel alal. Viimastel andmetel väheneb see kümne aasta jooksul praegu 8,59 protsendi ehk 60 421 ruutkilomeetri võrra. Sama tempo jätkudes oleks arktilised mered jäävabad 2060. aastaks.

Uuringu koostasid NCAR, Washingtoni Ülikool ja McGilli Ülikool ning seda rahastasid NASA ja USA rahvuslik teadusfond.

Toimetas Oliver Tiks, PM online