Kui riik tervishoiutöötajate palganõudmisi kuulda ei võta ja streik pikaks venib, on streigipaktiga ühinenud ametiühingud valmis tervishoiutöötajaid igati toetama, sh vajadusel ka ise streikima.

Streigipaktiga ühinenud ametiühingud korraldasid 4. jaanuaril välkkoosoleku, et arutada olukorda tervishoiutöötajate palgaläbirääkimistel ja koordineerida võimalikke toetusaktsioone 17. jaanuaril algavale suurstreigile.

Tervishoiutöötajate streik algab Pruudeni sõnul Tallinnast ja laieneb hiljem üle Eesti. Kuigi streigi lõppu pole osatud ette ennustada, on streigipakti liikmeks võtnud endale tähtajaks 1. veebruari. «Kui selleks ajaks ei ole meie oma palgakokkuleppe suunas edasi liikunud, on nemad valmis alustama toetusstreikidega,» rääkis Pruuden.

Siiski loodab Pruuden, et neil on võimalik riigiga palgaleppe osas kokkuleppele jõuda, et ei peaks nii äärmuslikke võtteid kasutama. «Streik on ikka äärmuslik tegutsemine, eriti tervishoiuvaldkonnas, hea meelega seda ei teeks,» märkis Pruuden.

Streigipaktiga on ühinenud Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit, Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Liinilendurite Ametiühing, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Narva Energia Ametiühing ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing. Kõigil neil ühingutel on olemas streigikassa. Kokku on streigipakti osapooltel üle 15 000 liikme.

Streigipakt on sõlmitud 2003. aastal töötajate solidaarsuse vaimus, võimaldades ametiühinguil koordineerida ühisaktsioone teineteise toetuseks.

Toimetas Kaire Uusen, PM online