|
Teadlased uurisid 60 000 meest ja naist vanuses 20 – 89 eluaastat, kellel oli
madal vererõhk, kirjutab YLE Terveys.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Monika
Depressioon või mitte depressioon aga elukvaliteet madala vererõhuga ja madala veresuhkruga on ikka ...
Õie
Tere!
Ka mul sama mure madal vererõhk,nii uimane,iiveldus,minest amis tunne kogueag,kes oskaks midag...
|
|
Meestel, kelle keskmine süstoolne vereõhk oli 115 mm/Hg ja naistel 109 mm/Hg,
kasvas oht haigestuda depressiooni 1,3 korda, võrreldes nende isikutega, kelle
vererõhk oli normaalne, 120 – 150 mm/Hg.
Ka madala diastoolse vererõhu, 57- 70 mm/Hg, kasvas depressiooni haigestumise
oht.
Tulemused jäid samaks ka pärast mitme erineva aspekti nagu vererõhuravimite
tarvitamine, inimeste liikuvuse ja ea arvesse võtmist.
Arstide sõnul on madal vererõhk organismile ka kasulik, kuna see vähendab
südamehaiguste tekkimise riski. Madalat vererõhku seostatakse peale depressiooni
veel ka unehäirete, väsimuse ja minestamisega.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhku tekitab
süda, surudes verd arteritesse ning sealt edasi läbi väikeste harunevate
veresoonte võrgustiku veenidesse.
Kõige kõrgem on vererõhk kohe pärast südamelihase kokkutõmmet (süstoolne
vererõhk), madalaim pärast südamelihase lõõgastumist (diastoolne vererõhk).
Täiskasvanu keskmine vererõhk on 110 - 130/60 - 80 mm/Hg. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
