|
Londoni ülikooli kolledži uuring näitas, et alateadlike välkotsuste tegemine
on teatud situatsioonides märksa usaldusväärsem kui ratsionaalse mõtteprotsessi
kasutamine, kirjutab BBC.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | nojah
antud juhul siiski ei mõõdetud mitte alateadliku mõtlemise õigsust vaid konstrueeriti spetsiaalselt ...
9,5
Kui esimesel korral inimene peab määrama vale sümboli poole ja seda ütlema, siis ei ole see katsealu...
|
|
Uuringus osalejatele anti kätte arvutipõhine ülesanne, kus paremaid tulemusi
saadi just siis, kui otsustamiseks anti vähem aega.
Psühholoogiline uuring avaldati ajakirjas Current Biology.
Kümnele vabatahtlikule näidati arvutiekraanil üle 650 identse sümboli,
millest üks oli tagurpidi pööratud. Osalejatel paluti öelda, kummal ekraani
poolel teistpidi pööratud sümbol asus.
Kui osalejatel lasti ekraani vaadata vaid sekundi murdosa jooksul, oli 95
protsenti vastustest õiged.
Kui ekraani lubati aga vaadata üle sekundi, saadi õigeid vastuseid vaid 70
protsendi ulatuses.
Teadlaste sõnul oleks loogiline eeldada, et kui inimestele antakse rohkem
aega, et korralikult vaadata, vastavad nad suurema tõenäosusega õigesti, kuid
tulemused olid vastupidised.
Teadlased lisasid, et nende testis oli suurem osa intuitsioonil põhinevatest
otsustest õige, kuna alateadlikul tasemel tuvastas aju sümboli
tagurpidi keeratud variandi selle originaalist erinevana, samas kui
teadlikul tasemel võis aju võtta neid kaht sümbolit identsetena, ehkki
küll erinevalt asetatuna.
Dr. Zhaoping Londoni ülikooli kolledži psühholoogia osakonnast seletas:
«Teadlik ajufunktsioon asetab meie alateadliku intuitiivse otsuse tagaplaanile
isegi siis, kui see on õige.» Nii ei saagi me tema sõnul mõnikord oma
alateadlikust otsusest teada või siis ei pruugi seda
usaldada. | 
