| Streigis osalevad arstid, hambaarstid, õed jt keskastme tervishoiutöötajad ning hooldustöötajad, kelle tööandjaks on Eestis tervishoiuteenust osutavad juriidilised isikud,
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | vangivalvur
huvitav 110kr.tund,saavad praegu arstid,arvutage palun,mis tuleb nende päevapalk.näiteks110 korruta ...
milvi nummert
Otse loomulikult toetan streiki!
|
|
füüsilisest isikust ettevõtjad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, teatas tervishoiutöötajate kutseliitude streigikomitee. 17.–21. jaanuaril hõlmab streik Tallinna ambulatoorse arstiabi süsteemi. Ei toimu eriarstide ambulatoorseid vastuvõtte, samuti ei tehta plaanilisi diagnostilisi uuringuid ega protseduure ambulatoorsetele patsientidele. Tallinna perearstid on teatanud oma lepingute peatamisest haigekassaga samuti 17. jaanuarist, seega katkestavad töö ka perearstid. Kui nõudmisi ei täideta, laieneb streik alates 22. jaanuarist üle kogu Eesti. Perearstid katkestavad töö ning kõikides haiglates lõpetatakse plaanilises korras saabuvate
patsientide vastuvõtt. Vältimatu abi osutamine jätkub ka streigi ajal. Patsientidel on võimalik arstiabi saamiseks pöörduda haiglate erakorralise meditsiini osakondadesse ja valvetubadesse. Tervishoiutöötajate peamine taotlus on suurendada tervishoiu rahastamist. «Sisuliselt streigime selle nimel, et hakataks väärtustama nii tervist kui tervishoidu ja
tagataks Eesti elanikele võimalus saada kvaliteetset arstiabi.» Streigi eesmärk on saavutada praegu kehtiva palgaleppe ja tervishoiutöötajate kutseliitude esitatud palganõudmiste täitmine ning sõlmida uus kokkulepe 2007. ja 2008. aastaks. Tervishoiutöötajad taotlevad 2007. aastal arstidele miinimumtöötasuks 110 krooni tunnis, keskastme tervishoiutöötajatele 60 krooni tunnis ja hooldustöötajatele 32
krooni tunnis. 2008. aastal arstidele kahekordne Eesti keskmine töötasu 2007. aasta andmete põhjal, keskastme tervishoiutöötajatele 60 protsenti arsti miinimumtöötasust ja hooldustöötajatele 58 protsenti keskastme tervishoiutöötaja miinimumtöötasust. Tervishoiutöötajad on korduvalt pöördunud valitsuse poole nõudmistega suurendada investeeringuid tervisesse ja tervishoidu, rakendada tervishoiuteenustele kulupõhised hinnad ja kasutada laekunud ravikindlustusmaksu sihtotstarbeliselt, mitte koguda haigekassasse jaotamata kasumit. «Nende nõudmiste täitmiseks pole valitsus seni midagi ette võtnud ega pöördumistele vastanud,» seisab streigikomitee teates. «Tekkinud olukorras oleme seisukohal, et ainus võimalus Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks on meie nõudmiste täitmise saavutamine streigi kaudu.»
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
