Kui kõikide Soome liikuvate sõiduautode avariide suhtarv (avariisid saja auto kohta) oli 2005. aastal 3,3, siis Peugeot mudeli 307 vastav näitaja oli koguni 7,1. Arvesse läksid ainult need õnnetused, millest kindlustusseltsidele teatati ja mille eest ka hüvitisi maksti. Kokku tehti Peugeot 307ga Soomes 2005. aastal 924 sellist avariid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jaak
Kui vaadata teste, siis on väga turvaine auto. 60km/h avariis saab pea max punktid turvalisuses.
...
R. Allimees
Eks Grönholmi eeskuju mängib ka kindlasti mitte väikest rolli selles üheauto avariide loos.
|
|
Veel 2004. aastal juhtus Peugeot 307ga 3,4 avariid saja auto kohta; sõiduautode keskmine avariide suhtarv oli samas 3,0. Aastal 2004 registreerisid Soome kindlustusseltsid 567 avariid või täpsemalt öeldes kahjujuhtumit, milles osales Peugeot 307.Kindlustusseltside esindajad rõhutavad aga, et enamasti on 307 puhul tegu pisemate plekimõlkimistega, inimvigastustega avariisid juhtub Peugeot’ menuka mudeliga vähem kui kõikide Soomes liikuvate autodega keskmiselt. Kui keskmiselt lõppes 2005. aastal Soomes sajast avariist inimvigastustega 12,9, siis Peugeot 307 vastav näitaja oli 10,6. Ka teelt väljasõitude ja muude selliste ühe autoga juhtunud õnnetuste puhul pääsesid Peugeot’ juhid terve nahaga sagedamini kui autojuhid keskmiselt. «Miks see nii on, ei ole me suutnud välja selgitada,» märkis Soome liikluskindlustuskeskuse esindaja Kalle Parkkari ajalehele Helsingin Sanomat Peugeot 307 sagedast avariidesse sattumist kommenteerides. Helsingin Sanomat oletab, et võib-olla on sagedaste õnnetuste põhjus selles, et lühemale juhile, näiteks naisterahvale, avaneb 307 rooli tagant kehv väljavaade, mis võib põhjustada kergeid plekimõlkimisi näiteks parklates. Samas arvas Kalle Parkkari, et 307 juhikohalt ei avane sugugi kehvem vaade kui teistest sama klassi autodest. Ka tuuleklaasi tugiposte ehk A-piilareid ei pidanud Parkkari ülearu jämedaiks. Õnnetuste rohkusega paistavad silma ka Honda maasturid CR-V ja HR-V, millega juhtus 2005. aastal 6,3 õnnetust saja auto kohta. Õnnetuste edetabeli kolmandal kohal on Jeep, millega juhtus 5,3 õnnetust saja auto kohta. «Ehkki Honda kõnealused mudelid on maasturi kohta pigem väiksed kui suured, on juhil siiski ilmselt raskem nende suurust tunnetada ja seetõttu juhtub nendega parklates väikseid plekimõlkimisi,» oletas Parkkari. Ehkki Honda maasturitega juhtus suhteliselt palju õnnetusi, said inimesed nendes väga harva vigastada: sajast registreeritud õnnetusest vaid 7,2 lõppes autosolijate vigastustega. Jeepi vastav näitaja oli 10,9. Statistikast selgub, et kümme korda vähem kui Peugeot 307ga juhtus õnnetusi Volkswageni Põrnikaks hüütava mudeliga – vaid 0,7 avariid saja auto kohta. Kindlustusseltside esindajad rõhutavad, et isegi õnnetuste suhtarvu põhjal ei tohi teha mingeid järeldusi automudeli või -margi turvalisuse kohta, sest õnnetuste statistikat mõjutavad ka kasutajaskond (juhtide vanus, kogemus, sugu jms), läbitud kilomeetrid ning auto vanus, suurus ja kasutusotstarve. Vigastuste arvu ja raskust mõjutavad asjatundjate sõnul aga sõiduki kiirus, õnnetuse liik ja see, kas turvavööd kasutati või mitte. (PM) |
