Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide direktori Marko
Lehese sõnul moodustab alanud aastal kõigist äriregistrile
esitatud avaldustest kaughaldusportaali kaudu esitatud avalduste osakaal
ligikaudu 14 protsenti.
Lehese sõnul on 9.
jaanuari seisuga laekunud portaali kaudu 33 esmakandeavaldust ehk ettevõtte
registreerimise soovi, millest 22 on ka positiivse vastuse saanud. «Kolme
avalduse esitajal olid ärinimega seotud puudused, mistõttu neid kiirmenetluse
korras ei menetletud,» selgitas Lehes.
Muutmiskandeavaldusi ehk
soovi muuta ettevõtte nime, aadressi, juhatuse liikmeid jms oli portaali kaudu
esitatud 71, millest ligi pooled olid esitatud kiirmenetluse korras. Justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peebu
sõnul on kiirmenetluse ideeks kontrollitoiminguid maksimaalselt
automatiseerida.
«Näiteks jääb osaühingu asutamisel kiirmenetluse korras ära
notari juurde minek, sest isikud tuvastatakse ja toimingud teostatakse
Eestis käibeloleva ID-kaardi ja digitaalallkirja vahendusel,» tõi Peep välja
kiirmenetluse suurima muutuse.
Kiirmenetluses vaadatakse
kandeavaldus läbi hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse
saabumisest. Kiirmenetluse võimalust on esialgu võimalik
kohaldada osaühingu, FIE, täis- ja usaldusühingu esmakannetele ning ühtlasi
muuta äriregistrisse kantud andmeid – see võimalus on ka aktsiaseltsidel,
tulundusühistutel ja filiaalidel.
Kandedokumendid tuleb kõik esitada võrgulehe http://ekanded.eer.ee kaudu. Samast saab esitada ka elektroonilisi avaldusi nii äriregistri kui ka
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri
tavamenetlusse. Tavamenetluses vaadatakse avaldus läbi 5 tööpäeva jooksul.
Notariaalset asutamislepingut ja põhikirja asendab kiirmenetluses tüüppõhikiri.
Osakapital tasutakse avalduse esitamiseks ettenähtud võrgulehel pangalingi
kaudu kohtu deposiitarvele.Toimetas Kaire Uusen, PM online |
kõik galeriid
