Palkonile ehitatud vannituba, kõrged laed ja palju sooje heledaid toone petavad ära minimalistliku uusilmega 19. sajandil ehitatud põhjapoolsele korterile iseloomuliku valgusvaesuse.
Üle-eelmise sajandi viimasel veerandil valminud, eelmise. sajandi alguses mõnevõrra välist lihvi saanud kahekorruselises muinsuskaitse all olevas majas Tallinnas Kadriorus on kaheksa korterit. Ühiskorterite aja üle elanud, suursuguse ja avara trepikojaga maja on nüüdseks ajastutruult renoveeritud.
Armas ja südamlik perenaine Egle Pihlak iseloomustabki kõige paremini soojuse ja filigraansusega loodud kodu, mis järgib küll tänapäevast funktsionaalsust, aga peab kinni ka vanadest traditsioonidest ja maja ajaloost – teiste stiilidega on segatud minimalism nagu viimase aja sisustustrendidki. Muidu naiseliku ja pehme kodu veidi maskuliinsem peremehe kabinet ja vannituba loovad tasakaalu, mis tekitab kolmetoalises avaras korteris just niisuguse hea olemise, et sealt ei tahakski lahkuda.
Kodu kaunistab dekoratiivse iseloomuga keraamika – Egle suur armastus, mis pärineb Tallinna keraamikatehasest, kus naine töötab.
Üsna palju abi ja näpunäiteid korteri planeeringu, materjalide ja sisekujunduse osas jagas tuttav disainer. Üks tema nõuannetest oli samal pinnal asuva esiku- ja köögimööbli märkamatu kokkusulatamine.
Kunagi kõrvalkorteriga ühise mitme pere elamise planeeringut on päris palju muudetud: võetud seinu maha ja ehitatud palkonile vannituba. Selle otsuse tegemisel erilist valikut ei olnud, aga kahe aknaga luksuslik vannituba sobib pisikesse ruumi kui valatult. Üle-eelmise sajandi lõpu korterist on õnnestunud säilitada aknakremoonid, mis uutele akendele peale kruviti. Stiilsed tahveluksed ja näiteks ka kabineti mööbel on kõik eesti päritolu.
Kodu sisustamisel ja mööbli valimisel on lähtutud pigem oma ideedest kui mingist kindlast päritolust või disainerist. Näiteks leidis Egle elutoa lühtri Tallinna kaubamaja koduosakonnast. Peenetundeliselt tapeediga kokku sobitatud lühter nõuab enda ümber ka teatavat õhuruumi, nii sobibki tapeedi ja lühtri ansambli juurde ideaalselt minimalistlik valge mööbel ja lagedad pinnad.
Võiks arvata, et niisugune kord nõuab ka teatud sisemist distsipliini, kuid Egle sõnul talub tema pigem tolmurulle nurgas kui liigseid asju, sest need lihtsalt väsitavad. Silmale nähtavaid asju on selles kodus tõesti vähe. Kõik üleliigne on kappidesse ära pandud. Horisontaalpindu ehtivad vähesed valitud küünlad ja keraamika on see-eest nii paigas, et liigutada neid ei tihkaks ja juurde midagi lisada ka ei sooviks. Just nii, nagu Egle nad oma maitse järgi sättinud, ongi silmale ilus ja hingele nauditav.