Tallinna Ülikooli tudeng Jaak Mäeker töötab õpingute kõrvalt täiskoormusega, aga on võtnud ka õppelaenu. Noormehe sõnul pole ta ostnud laenu eest arvutit ega midagi muud suuremat, raha seisab n-ö reservis. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tööpoiss Juku
Ei mina laenu taha, mis ma selle 25k-ga teeks? See ju nii väike raha, et võib-olla läptopi saab, aga...
jah
ei, see viimane kommentaar oli küll nüüd mingilt intelligendilt....aga ikkagi enamikel k.a minul on ...
|
|
Mäekeri koolikaaslane Katrin Kivi, kes samuti tööl käib, on õppelaenu kasutanud nii elamiskulude katmiseks kui ka õppemaksu tasumiseks. «Esimesed kaks õpinguaastat ma tööl ei käinud ja siis elasingi õppelaenust,» räägib Kivi. «Sel aastal võtan õppelaenu kolmandat korda ja see kulub täielikult õpingute rahastamiseks. Töötan küll täiskoormusega, aga mind ei vaimusta mõte, et loovutan kogu palga õppemaksuks ja pean igapäevaelu pealt kokku hoidma.»Laenu tagasimaksmise pärast Mäeker ja Kivi ei muretse, sest intress on madal ja tasumise aeg küllalt pikk. Stipendium ei toida Tartu Ülikooli vilistlane Karin Kukk võttis õppelaenu kahel aastal. Esimene kord käis ta selle eest reisimas, teine kord vajas algkapitali äriplaani käimalükkamiseks, aga lõpuks kulus raha jälle reisimisele. «Ma ei pea õppelaenu suureks riskiteguriks, sest intressid on mõistlikud,» sõnab Kukk. «Oleneb muidugi, kui suur summa võtta. Kui see jääb 30 000 – 40 000 krooni kanti, peab kuus tagasi maksma umbes 500 krooni. Hiljem aga võivad lisanduda autoliising ja kodulaen ja siis polegi õppelaenu makse nii väike. Seetõttu arvan, et laenuvõtmist tasub põhjalikult kaaluda.» Kukk tõdeb, et kui ühele annab õppelaen võimaluse reisida või lihtsalt endale midagi ilusat lubada, peab teine selle eest igapäevast süüa ostma. Tallinna Ülikooli teise kursuse tudeng Tiina Trumberg, kes õpib riigieelarvelisel kohal ja käib osalise koormusega tööl, leiab, et stipendiumi peale pole mõtet loota. «Igakuine 400-kroonine transporditoetus ja 800-kroonine õppetoetus ei võimalda katta järjest suurenevaid toidu-, eluaseme- ja muid kulusid,» tõdeb Trumberg. «Toiduga saaks veel hakkama, aga üür ja kõik muu läheb ka kallimaks.» Õppetoetust makstakse õpingutulemuste pingerea alusel ja seda saab vaid tühine osa tudengitest, enamikul tuleb leida raha mujalt. Laen kulub elamisele Üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra uuring näitab, et vähemalt korra õpinguaja jooksul võtab õppelaenu enamik üliõpilasi. Rohkem laenavad tasulisel kohal õppijad (68% tasuta kohal õppijate 59% vastu), kes enamjaolt maksavad sellest õppemaksu. Tasuta kohal õppijatel kulub laen peamiselt elamiskulude katmiseks. Kallite asjade ostmiseks kulutab laenuraha 17% tudengitest. Õppelaenu ei võta viiendik üliõpilastest. 2003. aastal sai esmakursuslane võtta laenu 17 500 krooni, tänavu ulatub see summa 25 000 kroonini. Riigi tagatisega õppelaen on ainus laen, mille saamine ei eelda igakuist sissetulekut. Õppelaenu intress on viis protsenti ja tagasi tuleb seda hakata maksma pärast õpingute lõpetamist. Hansapanga arendusjuhi Anu Vaino andmetel püsib esimest korda õppelaenu võtvate tudengite arv aastate jooksul stabiilsena, korduvtaotlejate arv on aga järjest vähenenud. «Tudengid kaaluvad laenuvõtmise üldiselt väga hoolikalt läbi ja probleeme tagasimaksmisega tuleb ette ühel protsendil õppelaenu võtjatest,» lisab ta.
Õppelaen • maksimaalne tagasimakseaeg on kahekordne nominaalne õppeperiood, õpingud pooleli jätnutel 1,5-kordne õppeaeg (mitte vähem kui 6 kuud) • laenu hakatakse tagasi maksma aasta pärast kooli lõpetamist • 12 kuu jooksul pärast kooli lõpetamist järgmisesse õppetasemesse astumisel lükkub laenu tagasimaksmine edasi Riiklikke soodustusi maksepuhkuseks saab • lapse sünni puhul • ajateenistuses viibimisel • vähemalt 80% töövõimetuks tunnistamisel |
