| Raudväravaid, mis Pasleppa viiva käänulise tee justkui noaga ära lõikavad, leiab Eestis uusrikaste valduste eest sadu. Värava taga asuvad hooned ei jäta aga küll muljet, et neid nii võimsalt kaitsma peaks. Kuigi tervet krunti turvatakse põhjalikult, ei paista ka see kuidagi silma. Kuskil istuvad siiski mehed, kelle arvu võõrale ei avaldata, kes aga pea igat puutagust ligi viiehektarilisel krundil jälgivad. Ühesõnaga – kes tahavad ette kujutada, milline näeb välja presidendi ametlik suvekodu, mõelgu sadadele suvilatele, mida te võite leida Eesti põhjarannikult, näiteks Kaberneemel või selle külje all asuvas Haabses. Need on tagasihoidlikud heledates toonides värvitud puitmajad, mis seisavad postidel, et tulvavesi keldrit uputama ei pääseks. Ruumi kasinalt Glamuuri ja sära ei ole Paslepas tõepoolest kuskil. Tõsi, magamistubadesse Postimeest eile küll ei lastud, kuid vaadates eluruume, siis vaevalt sealtki midagi erilist leiaks. Lihtne ja tagasihoidlik – laudadest seinad ja põrandad, puidust mööbel ning kasina sisustusega köögid. Söögi valmistamiseks on küll pliit ja toidu hoidmiseks külmkapp, kuid ei märkigi näiteks sellisest peenemast abivahendist nagu nõudepesumasin. Presidendilt ootaks midagi enamat! Reaalsus on aga, et riigi esimese mehe suvemaja alakorrusel asuvad saun, elutuba, paar nurgakest istumiseks, kaks väikest külalistetuba ning üks köök pererahvale, teine külaliste võõrustamiseks. Teisele korrusele jäävad magamistuba, kabinet ning väike merevaatega nurgake. Hoopis armetuna tundub aga kunagine paadikuur, mis asub kompleksi keskel oleva vana ja väsinud paadisadama veerel. Hoone, kus praegu istuvad kompleksi saladuslikud valvurid ning kus Lennart Meri ajal peatusid kantseleiametnikud. Kail seisab kummuli keeratult ka roheline sõudepaat, aga merel sealt palju ei käida. Veel eelmisel kümnendil said kaid isegi presidendi kohalolekust hoolimata kasutada ka kohalikud kalurid, kuid nüüd on sadamasild selleks liiga väsinud. Kuigi president Toomas Hendrik Ilves Pasleppa just sageli ei satu, ootab teda seal alati soe tuba ja puhas põrand. Selle eest hoolitseb kompleksi perenaine Liina Pruus. Hoonete tagasihoidlikku välimust kompenseerib ka lahesopile avanev vaade ning metsaalune oma mändide ja põõsastega. See tundub kaunis isegi sombuse detsembriilmaga, kui uduvihm kõik ühtlaselt niiskeks teeb ning tuul kergema lapse merele viia ähvardab. Pisut enam kui kümmekond aastat tagasi oli presidendi suvemaja aga veelgi väiksem ja tagantjärele mõeldes tundub lausa uskumatu, et seal võis toona ka mõni kõrge väliskülaline käia. Maja laiendati tunduvalt eelmise kümnendi teisel poolel ning toonane peremees Lennart Meri võttis seal pärast seda tõesti ka külalisi vastu. Lai tööpõld Lisaks kõrgetele külalistele on Paslepa näinud ilmastiku jõudu – näiteks 2005. aasta jaanuaritormid suutsid sealsetele majadele päris põhjalikku kahju teha. Presidendi tuppa vesi küll päris ei ulatunud, kuid nii mõnigi põrandalaud vajas hiljem põhjalikku kuivatamist või väljavahetamist. Tänu vaiadele, millel maja seisab, voolas suurem vesi lihtsalt hoone alt läbi. Õnnetumalt läks külalistemajal, mis oli kuni neljanda palgini vett täis ning koristajatel kulus hiljem tükk aega, et hoone mudast ja meresodist puhtaks teha. Kompleksi uuel omanikul seisab igatahes tükk tööd ees. Kui seest ei olegi presidendi majas vaja midagi suurt teha, siis väljast tahab see kindlasti uut värvikorda saada. Tõenäolisem on vist siiski, et näiteks kümne aasta pärast leiame seal märksa suuremaid ja uhkemaid suvilaid. Eestis leidub küllaga inimesi, kes tahaks suvitada paigas, kus enne neid on lõõgastumas käinud kolm Eesti presidenti. |
