Seda, et presidendi kantselei ja president tegelikult kitsukesse Kadrioru lossi ära ei mahu, ei avastanud sugugi praeguse riigipea Toomas Hendrik Ilvese meeskond. Nii presidendile kui ka tema perekonnale koduks oleva ning kõrgeid väliskülalisi võõrustava residentsi vajalikkusest räägiti nii Lennart Meri kui Arnold Rüütli ajal.Praegu on Kadriorus riigi esimese pere käsutuses vaid mõned ruumid ning neistki kasutatakse osa aeg-ajalt töiste asjade ajamiseks. Kunagise presidendi kantselei juhi ja praeguse riigikogu liikme Urmas Reinsalu sõnul on see kahtlemata ebamugav mõlemale poolele – nii presidendile kui ametnikele. «Ei ole ju normaalne, et president ja tema lähedased elavad ametiasutuses,» tõdes ta. Kulukas ettevõtmine Nii ongi kantseleis jõutud seisukohani, et parim koht riigipeale oleks lagunev Keila-Joa mõis, millele riik ei ole suutnud seni rakendust leida. Presidendi kantselei pressiesindaja Kristel Petersoni sõnul on kaalutud ka teisi võimalusi, kuid avalikustama ta neid ei soostunud. «Eri variante kaaludes lähtusime seisukohast, et mõttekam on korda teha mõni seni kasutamata seisev hoone, millel oleks ka kultuurilooline ja muinsuskaitseline väärtus,» rääkis Peterson. «Uusi hooneid kerkib Eestis praegu niigi väga palju.» Samas kinnitas pressiesindaja, et ka uue hoone rajamine ei ole praegu veel täielikult välistatud. Mõisakompleks laiub viiel hektaril ning seni väljapakutud 200 miljoni kroonine remondihind puudutab just selle ala ja seal asuvate hoonete korrastamist. Samas on 200 miljonit väga hinnanguline number. Sellist summat on nimetanud Riigi Kinnisvara AS, põhjalikumaid arvutusi tehtud ei ole. Kindlasti lisanduksid veel kulutused sisustusele ning kuidagi ei pääse ka teeremondist – praegu ajab mõisani viival teel üks auk teist taga ning kohati on see nii kitsas, et vastutulevad autod teineteisest mööda sõitma ei mahu. Kõik kokku teeks Keila-Joast ühe kalleima võimaliku koha, kuhu residents rajada. Kulukaks muudavad renoveerimise eelkõige eri nõuded, mis kehtivad suuremale osale kinnistul asuvatest hoonetest. Nii on kultuurimälestisena kaitse alla võetud mõisa peahoone, väravahoone, tallikastell, karjakastell, külalistemaja, kabel, kelder aia piirdemüür ja mõisapark. Pinda oleks kompleksis vähemalt 1500 ruutmeetrit, sellest 900 ruutmeetrit moodustab mõisa peahoone. «Midagi juurde ehitada ei ole vaja,» ütles Peterson. «Presidendi käsutuses oleks sellisel juhul elu- ja esindusruumid, samuti oleks võimalik majutada ka riiklikke külalisi.» Tõsiasjas, et presidendil oleks uut residentsi vaja, ei kahtle pea keegi. Küll aga paneb paljusid mõtlema 200 miljoni kroonine hind ning Keila Joa kaugus Kadriorust. «200 miljonit ei pruugi ühe sellise mõisa taastamiseks sugugi palju olla,» tõdes opositsioonis oleva Rahvaliidu juht Jaanus Marrandi. «Aga ma ei ole kindel, kas sellise summa kulutamine presidendi residentsiks on õige.» Marrandi sõnul peaks kindlasti tutvustama ka eri alternatiive ning nende hulgast valima sobivaima. «Residentsi küsimus ei ole ju nüüd üles kerkinud,» nentis ta. «On selge tõsiasi, et Kadriorg jääb praegu kõige jaoks väikeseks.» Reinsalu sõnul otsiti president Lennart Meri ajal residentsile asukohta eelkõige Kadriorust, presidendi kantseleile lähemalt. Uue hoone ehitamine tuleks odavam 200 miljonist märksa odavamalt saaks presidendile ehitada ka päris uue hoone, mis kataks nii riigi esimese pere vajadused, kui lubaks võõrustada ka kõrgeid väliskülalisi. Skeptikuid paneb mõtlema ka fakt, et sama raha eest saaks põhjalikult korda teha nii mõnegi kooli või ehitada mõnele ruumikitsikuses vaevlevale ametkonnale uue hoone. Näiteid paarisaja miljoni krooni kulutamisest leiab hulgi kas või RKASi tegemistest. Näiteks maksis Lasnamäe Vene gümnaasiumi rekonstrueerimine 113,3 miljonit, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi ümberehitus 94,4 ja Tallinna Linnamäe Vene lütseumi ümberehitus 86,4 miljonit krooni. Eraettevõtluses on sarnaseid summasid kulunud mitmete uute kortermajade ja kesklinnahotellide ehitamiseks. Näiteks Tallinna peapostkontori kõrvale rajatav 267 numbritoaga hotell läheb koos sisustusega maksma pisut üle 300 miljoni krooni. Paslepa suvemaja kaotab oma mõtte Kui presidendile ehitatakse uus residents, kaotab oma senise ülesande Läänemaal Paslepas asuv presidendi suveresidents. Paslepas pole Toomas Hendrik Ilves seni olnud kuigi sage külaline. Vähem kui aasta jooksul on Ilves Paslepas käinud alla kümne korra. Kuigi tihti ei külastanud suveresidentsi ka tema eelkäija Arnold Rüütel. «Kui lähiminevikku vaadata, siis on praegune president kasutanud Paslepa residentsi sagedamini kui president Rüütel ja harvemini kui president Meri,» lausus presidendi kantselei pressiesindaja Kristel Peterson. Paslepa võimalikust müügist on seetõttu räägitud juba mõnda aega, kuid ühtegi otsust selle kohta langetatud ei ole. «Presidendi kantselei hinnangul ei oleks pärast uue residentsi valmimist Paslepa suveresidentsil enam endist rakendust,» tunnistas ka Peterson. (PM) |
