Eesti on kõige lähemal Euroopa keskmisele hinnatasemele side- ja kommunikatsiooniteenuste osas. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetel olid teenuste hinnad 2005. aastal kõige kõrgemad ELi mittekuuluvates riikides  - Islandil, Šveitsis ja Norras. Eesti jääb nimekirja alumisse ossa.    

Euroopa keskmise tasemega võrreldes tuleb esikolmiku riikides teenuste ostmiseks käia välja poole rohkem raha.

Eesti jääb pingerea alumisse ossa, teenuste hinnad on meil peaaegu poole madalamad kui keskmisel eurooplasel.

Euroopa Liidu statistilisele keskmisele teenuste osas on kõige lähemal itaallased ja austerlased.

Kõige vähem ehk vaid kolmandiku keskmisest kulutavad teenustele bulgaarlased. Neist veidi enam peavad maksma tšehhid, leedulased ja rumeenlased.

Hinnatasemed Euroopa Liidu liikmesriikides on väga erinevad. Hinnad on madalamad uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides.

Eurostati täna avaldatud uuring puudutas energiat, transporti, sidet, restorane ja hotelle, meelelahutust ja kultuuri. Nende keskmine osakaal kodumajapidamiste väljaminekutes kogu Euroopas on 23 protsenti.

Eesti on kõige lähemal Euroopa keskmisele hinnatasemele side- ja kommunikatsiooniteenuste osas, jäädes sellest vaid paarkümmend protsenti allapoole.

Poole vähem kui keskmine eurooplane kulutab eestlane transpordile ja energiale. Kolmandiku võrra vähem läheb meelelahutusele-kultuurile ja restoranidele-hotellidele.

Lätlased ületavad keskmise eurooplase sideteenustele makstavate summade osas. Energiale, transpordile ja kultuurile kulub neil keskmisest poole vähem. Restoranidele-hotellidele kolmandiku võrra vähem.

Leedulased kulutavad transpordile ja kultuurile-meelelahutusele poole vähem kui keskmiselt Euroopas. Energiale, sidele ja restoranidele kolmandiku võrra keskmisest vähem.

Kõige rohkem peavad restoranides pakkuvatele teenustele kulutama raha islandlased – kaks korda keskmisest eurooplasest enam.

Energia on kalleim Taanis (keskmisest poole võrra) ja transport Islandil (kolm neljandikku keskmisest).

Kultuurile peavad enim maksma norralased (poole rohkem keskmisest) ning sidele islandlased (15 protsenti keskmisest enam).

Eurostat pani pingeritta 25 ELi liikmesriiki, kolm kandidaatriiki ja Euroopa vabakaubanduse assotsiatsioonist (EFTA) Islandi, Norra ja Šveitsi.   

Toimetas Mari Kamps, PM online