| Uus Sakala tõi oma pressiteates esile, et 2005. aasta märtsis jõudis Tallinna rae poolt kokku kutsutud Sakala-teemaline ekspertgrupp, kuhu kuulus ka arhitektide liidu esimees Ülar Mark, järeldusele, et Sakala keskuse hoone säilitamine või mittesäilitamine on vaba ning sõltub konkreetsest arhitektuursest lahendusest. Sama on Ülar Mark ASi Uus Sakala juhatuse esimehe Ilmar Kompuse sõnul korduvalt kinnitanud ka eravestlustes. Kompus väitis, et arhitektide liidu aseesimees Margit Mutso on Uus Sakala mistahes plaanide suhtes olnud kriitiline esimesest päevast alates, sest ta oli lähedalt seotud projektiga, mis toonasel konkursil hoonestusõigust ei saanud. «Siiski ei ole selline huvide konflikt Mutsot kahjuks kordagi tagasi hoidnud teravusi välja ütlemast,» nentis Kompus. Kompuse sõnul korraldas AS Uus Sakala eelmisel sügisel arvamusküsitluse ja Sakala keskuse praegusel kujul säilitamist pooldas vaid 19 protsenti vastanuist. «Olen kindel, et avalikkuse ülekaalukas huvi on, et Tallinnasse kerkiks uus kaasaegne kultuurikeskus,» lisas Kompus. Praeguse Sakala keskuse üldpind on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues keskuses saab kultuurifunktsioonidega pindasid olema ligikaudu 17 000 ruutmeetrit. Sakala keskusesse on kavas rajada kultuuri-, konverentsi- ja vaba aja keskus koos 1800-kohalise multifunktsionaalse saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, jazziklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga. Samuti kolivad uude Sakala keskusesse Eesti Filmi Sihtasutus ja Tallinnfilm. «Kroonijuveeliks mõeldud suurt saali saavad edukalt kasutada nii kontserdi-, muusikali- kui konverentsikorraldajad – täna sellist kohta Tallinnas ei ole, kuigi nõudlus on väga suur,» märkis Kompus. 2005. aasta jooksul toimus Sakala keskuses vaid 12 üritust, neist üksnes kuuel korral kasutati ka suurt saali. Alates 2006. aasta algusest on keskus halva tehnilise seisukorra tõttu suletud. Toimetas Martin Šmutov, PM online |
