Too

ELi töö- ja sotsiaalministrid üritavad täna lahendada vaidlust tööaja seadustiku muutmise üle, mille osas liikmesriigid pole suutnud juba kaks aastat kokkuleppele jõuda.

Muudatusega määrataks kindlaks inimeste maksimaalne tööaeg nädalas koos ületundidega, samuti reeglid, kuidas firmad oma töötajatega kokku lepiksid individuaalse ületunnitöö ehk opt-out´i osas, millega ületatatakse 48 töötunni piiri nädalas, vahendavad AFP ja BBC.

VIIMASED KOMMENTAARID monsa no ilmselt oleks  pidanud ikka mõtlema  sellele, et kui kaua  üldse mõni suur liit  vastu on  pidanud????... Pruun Karu Kohtuotsuse järgi peab  tööajaks lugema ka  seda valvesoleku aega,  mida inimesed  kulutavad näiteks  mag... Teised kommentaarid

Soome valitsuse kompromissettepaneku kohaselt vähendataks absoluutset maksimaaltööaega inimestele, kes kasutavad individuaalse ületunnitöö võimalust, 78 tunnilt 60 tunnile nädalas, samas soovitakse muuta paindlikumaks reegleid nn valveajal olevate töötajate osas.

Euroopa Kohtus tehtud otsuse kohaselt järgivad praegu kehtivaid reegleid töötajate valveaja kohta ainult kaks ELi 25 liikmesriigist.

Kohtuotsuse järgi peab tööajaks lugema ka seda valvesoleku aega, mida inimesed kulutavad näiteks magamiseks. Seadusemuudatusega soovitakse aga hakata vahet tegema mõistetel «valveaeg» ja «valveaja mitteaktiivne osa».

Seni kehtivate reeglite kohaselt pidid töötajad andma individuaalse nõusoleku lisatöötundide tegemiseks. Uue eelnõu esialgses variandis eelistati aga ületunnitöö võimaldamist kollektiivlepingute kaudu.

Soome kompromissettepanekuga soovitakse tagada, et töötajad saaksid ise vabatahtlikult teha otsuse lisatöötundide valimiseks, samas kui tööandjad peaksid looma dokumentatsiooni, mille alusel jälgida, et reegleid ei rikutaks.

Lisaks pikendataks tööaja arvestusperioodi kuni 12 kuuni, et võimaldada ettevõtetetel suurendada reegledi rikkumata töökoormust hooajaliselt.

Individuaalset ületunnitöö säilitamist toetab jõuliselt Suurbritannia, kus seda kasutatakse laialdaselt. Teistes liikmesriikides erineb selline praktika valdkonniti.

Suurbritannia nõuab, et ettevõtetel lubataks iseseisvalt pidada läbirääkimisi oma töötajatega, kuna tööajale seatavad piirangud tulevad kahjuks majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Prantsusmaa seevastu soovib individuaalset ületunnitööd sootuks kaotada, et kaitsta töötajaid, kellele tööandjad esitavad ametiühingute hinnangul ebaõiglaseid ja põhjendamatuid nõudmisi.

Kumbki leer pole seni oma nõudmistest loobunud ning ei pea ka Soome kompromissettepanekut piisavaks. Euroopa ametiühingud pole samuti sellise kompromissiga nõus.

Kokkuleppele jõudmiseks jääb aega järjest vähemaks, kuna Soome eesistumisaeg lõppeb detsembris ja uuest aastast sellele positsioonile asuv Saksamaa teatas, et ei kavatse seda teemat puudutama hakata, mistõttu lükkuks uue seadustiku vastuvõtmine veel edasi.

Toimetas Oliver Tiks, PM online