|
Sünnipäeva tähistati õigel päeval, 1. novembril Pärnu kontserdimajas, kus
linnapea Mart Viisitamme tänukirja pälvisid juhataja Jaan Lemendik, radioloog
Endel Lohu, perearst Kersti Gailit, ülemõde Inga Kuldmäe ja õde-perenaine
Natalja Guljajeva, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | töötaja
http://www.perearstike skus.ee/id18.htm
http ://www.parnu.ee/raulpa ge/koolitus/vererohk/
On olnud ju...
reinuaas
Väga tähelepanelik ja tubli arst on doktor Siiri Alliksoo Tänan. REIN TIGANE
|
|
Juhataja sõnutsi väärivad tunnustust kõik
töötajad: 18 arsti ja asendusarst ning 24 õde. Aina Lõõbas ja Inga Kuldmäe on
kõrgharidusega õed, mõlemad lõpetasid töö kõrvalt Tartu ülikooli
arstiteaduskonna õenduse erialal.
Koolitusrohkeim amet
Statistika kõneleb, et eelmisel aastal külastas perearstikeskust 5816
patsienti.
«Perearst olla on elulaad, mitte elukutse. Ei saa midagi parata, et alati
võib su uksele koputada patsient. Ka siis, kui arst on varunud aja paberite
täitmiseks,» räägib Lemendik. Peale vastuvõtu tuleb anda nõu telefonitsi, nii et
tohtrid ja õed töötavad pea 24 tundi ööpäevas.
Ja veel: ühegi teise elukutse esindajad ei saa nii palju koolitust kui arstid
ja õed. Koolitus on iganädalane, järjepidev ning elukestev. Arst käib kaks korda
aastas spetsiaalsel kolmepäevasel koolitusel, sellele lisandub nädalane
õpitsükkel välismaal.
Paraku tuleb tõdeda, et perearst saab professionaalsele tööle pühenduda alla
poole oma tööajast. Kahjuks on seadusi teinud lapsametnikud, kel pole kogemusi
töökorralduse vallast. See sunnib tohtreid kursis olema kõikvõimalike
seadusemuudatustega.
Näiteks peab teadma, millise ravimi soodusprotsent on muutunud ja kui palju,
et diabeedihaige saab oma testiribad haigekassa kaudu, millised dokumendid tuleb
täita VEKi ehk vaegurluseks-pertiisi komisjoni suunamiseks. Vahet tuleb teha
puudeastmega ja töövõime kaotusprotsendiga inimestel Ja nõnda edasi.
Juhataja arutleb: «Olen välismaal töötanud ja seal teeb arst ainult arsti
tööd. Tõsi, vahel tuleb täita õiendeid näiteks kindlustuse jaoks. Meil oleks
välismaa töökorraldusest palju üle võtta sest vallast, mis arsti tööd
kergendaks.
Arstide seas levib võrdlus: meditsiin on nagu sõita 90kilomeetrise
tunnikiirusega ja teel ei ole ühtegi liiklusmärki. Kunagi ei tea, mis kurvi taga
ootab. Arst ei ole oma tegevuses vaba, ta peab kõik nähud kokku sobitama.
Perearsti töö parendamiseks soovitan alati arsti vastuvõtule registreeruda või
pöörduda otse pereõe poole.»
Kolme aasta pärast SOS
Pärnu linnapea Mart Viisitamme tänukirja saanud doktor Kersti Gailiti ukse
taga olid eelmisel reedel kõik pingid rahvast täis. Ehkki päev tundus tihe,
naeratas arst kõigile. Kuuekuune Karl näitas sellest hoolimata iseloomu. «Talle
lihtsalt ei meeldi see kaalumine,» tõdes Gailit. Arst ütles seda lapse poole
pöördudes rahustaval häälel ja too jättiski ema süles nutu ning jäi suuril
silmil vaatama.
Gailit on olnud perearst kümme aastat. Et ta on erialalt pediaater, on paljud
lastega pered ta oma arstiks valinud. Ja nüüd on juhtunud, et Pärnu linna
arstidest on ta hõivatuim perearst, kelle nimistus 2233 patsienti.
Gailit põhjendab seda põlvkondade sidemega: «Alustasin pediaatrina tööd 1977.
aastast. Esimesed lapsed, keda ravisin, on suureks saanud ja ise emad-isad.
Nemad tulevad minu kui vana tuttava juurde oma lastega ja kuidas ma siis neid ei
võta!? Selles koormuses, mis mul on, peitub ka võlu: seesama põlvkondade
järjepidevus,» räägib ta.
Lemendiku väitel ongi pediaatritest perearstid kõige suurema koormusega.
Gailiti kõrvale reastuvad samuti lastearstikutsega perearstid Sirje Uueküla 2139
ja Mare Kerner 2136 patsiendiga. Juhataja kinnitusel väärivad tunnustust
küllaldase koormusega perearstid nagu Eha Lipmann, Raissa Jaanson, Sirje
Retsja.
Miks ühed on koormatumad kui teised?
«Kui erialaarstid omandasid kümne aasta eest kohustuslikel kursustel
perearstikutse, jäid nende endised patsiendid oma arstile truuks. Meil töötavad
nii terapeut, neuroloog, kardioloog kui pediaater. Kui kunagi hakkab ülikoolist
tulema perearsti kvalifikatsiooniga kolleege, võrdsustuvad koormused,» usub
Lemendik. Samal ajal paneb väljend «kui kunagi» teda ohkama, sest ülikool on
juba pea kümme aastat «tootnud» arste välismaa tarbeks. Ta toob näite: kui
keskuse teenekas arst pidi tervise tõttu tööst loobuma, ei ilmunud maavanema
väljakuulutatud konkursile ühtki uut inimest.
«Soovitasime omalt poolt teda asendanud arsti ja nii ka lõpuks jäi. Kolme
aasta pärast on meie ees äärmiselt tõsine probleem: arste ei ole! Tohtrite
keskmine vanus on meil 51 aastat. See kaitseb pisut väljarände eest, selles
vanuses inimene on paikne ega lähe nii kergelt enam kodunt kaugele tööle, ehkki
on kutsutud,» avaldab juhataja.
Abiarste vajaks keskus rohkem kui üht, sest tohtridki puhkavad, jäävad vahel
haigeks nagu kõik inimesed. Paraku tuleb juhatajal neil puhkudel töö kolleegide
õlule panna, sest abiarste ei ole.
Tänapäevasel tasemel
Personalijuht Evi Laanepõld tõdeb, et kogu personal hoiab oma maja mainet nii
töö kui suhtlemisega. «Mis südant soojendab, on see, et keegi ei käi mossis
näoga. Ollakse sõbralikud ja püütakse kõige keerulisemagi patsiendiga ühele
lainele jõuda. See on tase, mida püüame koos hoida,» lausub ta.
Perearstikeskuses kümme aastat radioloogina töötanud Endel Lohu, keda samuti
linnapea tänukirjaga tunnustati, kinnitab: «Tehnikaga oleme kindlasti
nüüdisaegsel tasemel.” Ta peab keskuse töökorraldust edumeelseks. «Mäletan, et
saime pea kohe uue röntgeniaparaadi, mis on väga hästi vastu pidanud. Nüüd oleme
üle läinud digitaalsüsteemile. Ei ole millegi üle nuriseda.» Radioloogina on
Lohul staaži 1981. aastast alates.
Pärnu perearstikeskuse nimistu haigetele tehakse 50 radioloogilist uuringut
päevas. Maakonnast käib teist niisama palju, nii et kokku tuleb 100 uuringut
päevas. Keskusel on oma labor, mis rahvusvahelise kontrolli all – analüüsid on
täpsed.
«Laboris on alati oluline see, et seal, kus võetakse materjal, tehakse kohe
analüüs. Nii on tulemused usaldusväärsemad. Erandiks on teatud vähimarkerid,
hormoonanalüüsid, mida ei hakata kunagi väikses laboris tegema,» räägib
Lemendik.
Pärnu Ülejõe ja Mai tervisekeskusest erinetaksegi just selle poolest, et
patsiendile pakutakse kompleksteenust. Kella 8-16 töötav labor teeb biokeemilisi
analüüsegi.
Perearst saab patsiendi saata omas majas ultraheli- või röntgenuuringule,
rääkimata funktsionaalsest diagnostikast, kardiogrammi, spirogrammi,
veloergomeetria tegemisest. Nii on võimalik panna diagnoos kiiresti ja inimesele
vähema jalavaevaga.
Tegutseb taastusravikabinet, kus on aparaat-füsioteraapia ja ravikehakultuur
– võimlemine, massaaž, elekterraviprotseduurid.
Lemendik võib rõõmsalt kulmu kergitada: «Perspektiivplaani järgi aastaks 2012
on meil kõik teenused kättesaadavad juba täna! Ainsana on puudu plaanis
soovitatav ämmaemanda- ja ko-duõendusteenus. Pärnus kuulub see praegu kindlalt
haiglale. Uus plaan arvestab, et patsiendil oleks turvalisem ja mugavam.»
|
