| Cambridge’i Ülikooli ja MITi (Massaschusetts Institute of Technology) ühisloominguna sündinud lennukiprojekt SAX-40 on kardinaalselt erinev senistest, kirjutab BBC. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jah see on pardi moodi nagu esimesed lennukid 100 a tagasi
sus mis toimub seal üleval lennukite tossuga? keegi ei tea ...
|
| Sabata kiilukujuline kahe nahkhiiretiivaga lennukikere lubab oluliselt vaiksemat ning ökonoomsemat õhulaeva, mille kütusekulu võib olla kuni kolmandiku võrra väiksem kui seni kasutusel olnud lennukitel. Projekti SAI (Silent Aircraft Initiative) juht, Cambridge’i mehhanotehnika professor Ann Dowling ütles: «Majanduslik surve radikaalseteks muutusteks lennunduses kasvab pidevalt.» Lennukitootjad pole pärast esimeste reaktiivlennukite Boeing 707 kasutuselevõttu 1957. aastal suuri muudatusi ette võtnud. Siiani on vaid kosmeetiliste erinevustega torujad lennukikered laialiulatuvate tiibadega ning nende alla riputatud mootoritega. Selline konservatiivsus on tingitud tootjate mugavusest – vaid väheste detailide vahetamisega saab samadest osadest koostada erineva suurusega lennukeid, mootoreid on aga sellises paigutuses lihtne parandada ja vahetada lennuki umbes 30-aastase eluea jooksul. Loomulikult on 50 aastaga täiustunud materjalid ja mootorite konstruktsioon, kuid põhiliste ideede muutmiseks on vaja tugevamat mõjurit väljapoolt. Selliseks mõjuriks võib olla hüppeliselt kasvanud kütusehind või lennufirmadele selga lajatatav saastemaks – on ju lennukid ühed suuremad kasvuhoonegaaside õhkupaiskajad transpordivahendite seas. Lennukiehitajad suhtuvad uuendustesse väga kahtlustavalt – täiesti uut tüüpi lennukite loomine on kallis ja riskantne äri. Isegi pärast oma vana tüüpi 747 üllitamist 1968. aastal sattus Boeing raskustesse, kui nõudlus lennuki järele langes ning ettevõte oli ellujäämiseks sunnitud vähendama oma töötajate arvu 100 000-lt 38 000-le. Praegu maadleb oma uue kahetekilise A380 lennuki arendamisel probleemidega Airbus. Tootjate jaoks on palju ohutum mängida olemasolevate lennukite koostisosadega, kui alustada täiesti uute ettevõtmistega. Ning kui lennufirma ostab uue lennuki, siis hoiab ta teda ostukulude tagasiteenimiseks käigus aastakümneid. Seega isegi kui lennukitootjad annaksid oma heakskiidu teadlaste loodud prototüübi kasutuselevõtuks, ei ole meil lootust neid lendamas kohata enne 2030. aastat. Toimetas Veiko Tamm |