|
«Tööde lõpp juba paistab,» rõõmustas Võrtsjärve Sihtasutuse nõukogu esimees
ja Tartumaa Rannu vallavanem Uno Rootsmaa reedel, kui Jõesuus tehtavat vaatamas
käis, kirjutab Sakala
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kalev
Sõidan sealt tihti mööda, ja pean ütlema, et tõesti on ilus ja kena see kophake seal.
|
|
Võssa ja roogu kasvanud alal, mis jääb Jõesuu
sillast Viljandimaa poole, algasid tööd oktoobri algul. Nende lõpptähtaeg on 20.
november, kuid Uno Rootsmaa arvamust mööda saadakse valmis varem. Osaühingu
Melior-M masinatel tuleb jagu saada veel maa-ala Viljandimaa-poolsest nurgast ja
tasandada pinnas.
Kokku on Võrtsjärve ja Emajõe ühinemiskohas puhtaks tehtud viie hektari
suurune ala. Tööd tellis Võrtsjärve Sihtasutus.
Madal veetase aitas kaasa
Uno Rootsmaa rääkis, et esialgu plaaniti korda teha kolme hektari suurune
territoorium. Et aga Võrtsjärve veetase on tänavu erakordselt madal, said
masinad roogu ja võsa eemaldada ka sealt, kuhu need enamasti poleks
pääsenud.
«Kõige mahukam töö on võsa matmine mullakihi alla,» jutustas nõukogu esimees.
«Siin on teisaldatud väga palju pinnast, umbes 10 000 kantmeetrit. Koos võsaga
on jõesängist ja kalda äärest setteid välja tõstetud ning maantee äärde veetud.
Puhkeala on mõnes kohas niiviisi umbes meetri võrra kõrgemaks muudetud.»
Võsast ja roostikust vabastati ka Jõesuu Viljandi-poolne kivimuul. Tartumaale
jääva muuli oli eelmisel aastal korda teinud sealsamas tegutsev
turismiettevõtja.
Puhastustööde käigus on puhkealale rajatud 300 meetri pikkune tee, mille
lauge sissesõit jääb varasemast umbes 150 meetrit Viljandimaa poole.
Uno Rootsmaa tunnistas, et sihtasutuse projektis ei olnud tee ehitamist ette
nähtud. Seda pidi tehtama ühel ajal Jõesuu silla renoveerimisega, mis algab
2008. aastal.
«Varasem sissesõit oli väga järsk ja ohtlik, nii et sealt ei saanud traktorid
alla sõita,» selgitas Rootsmaa. «Meilor-M-i mehed tegid seepärast uue tee siiski
ära.»
Nõukogu esimees kõneles, et praegu avaneb Rannu-Jõesuu sillalt varasemast
täiesti erinev vaade: kätte paistavad nii Võrtsjärv kui Viljandimaa.
Ta lisas, et mõnel veerohkemal aastal poleks sellises mahus töid teha saanud.
«Võib öelda, et raha tuli täpselt õigel ajal.»
Projekti maksumus on miljon krooni
Jõesuus tehtavad tööd lähevad maksma üle 990 000 krooni. Neljandiku sellest
tasuvad seitse veekogu ümber asuvat valda ja Võrtsjärve Sihtasutus. Ülejäänud
summa tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, kes on sihtasutuse projektile
«Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduslike tegevuste elluviimine Jõesuus» andnud
ligi 743 000 krooni.
Uno Rootsmaa tõdes, et kuigi raha on eraldatud, makstakse see fondist välja
alles siis, kui tööd on valmis ja nende eest on tasutud. «Et sihtasutus ei saa
laenu võtta, maksab Rannu vald selle summa praegu ära. Loodame selle aasta lõpul
eurofondist tagasi saada,» kõneles ta.
Praegusesse projekti kuuluvad veel kevadine murukülvamine ning kahe
infostendi ja ökokäimlate paigaldamine. Samuti seatakse puhkajate tarbeks üles
kaks varikatusega istumiskohta ning prügikastid.
Et Kolga-Jaani vald andis tänavu sügisel maatüki hoonestusõiguse 30 aastaks
Võrtsjärve Sihtasutusele, vastutab too edaspidi ka selle heakorra ja niitmise
eest.
Sel aastal on suuri korrastustöid tehtud ka Jõesuu Tartumaa-poolsel küljel.
Rannu valla finantseerimisel on seal roost ja võsast puhastatud 50 hektarit
maad.
PUHKEALA
Praegused tööd on ainult osa kõigest sellest, mida sihtasutus Jõesuus ellu
tahab viia. Tulevikus kavatsetakse sinna rajada infomaja, vaatetorn, puurkaev ja
reoveepuhasti.
Allikas: Võrtsjärve Sihtasutus |
