Okupatsiooni ajal Nõukogude armee käes olnud ja pärast iseseisvuse taastamist jälle Eesti diplomaatide kätte läinud Keila-Joa mõisakompleks seisis siiani tühjalt, vaid kahel suvel on peahoone saalis olnud teatrietendused. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Maali
nüüd võiks ju Volkonskile tagasi anda. Mis seelest, kes kunagi kasutas.
Valdo Praust
See mõis kuulus vürst Volkonskitele küll aga... nii nagu kõik teised Eesti rüütlimõisad, riigistati ...
|
|
Pärast ministeeriumi ja muinsuskaitsjate vägikaikavedu hoone korrashoidmise üle otsustas valitsus mõisa müüki panna.Kulub sadu miljoneid Riigi muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Silja Konsa ütles, et mõisakompleksi korraliku restaureerimise peaks tagama, kui Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ja ostja vahel sõlmitavasse lepingusse kirjutatakse ka investeerimiskohustus. Muinsuskaitsja teada on Keila-Joa mõis esimene, mis läheb müüki koos juba muinsuskaitse väljastatud eritingimustega. Konsa hinnangul on see olnud üks riigi esimõisaid nii selle rajamise kui ka ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal. Samuti on mõisapark olnud riigi kolme olulisema hulgas ja ka praegu on see väga väärtuslik. «Riigi eesmärk pole niivõrd raha saada, kuivõrd hoone korda teha,» märkis Konsa. «Investeerimiskohustusega lepingud on suunatud palju kaugemale tulevikku ja ma usun, et ka Riigi Kinnisvara on huvitatud mõisahoonete säilimisest.» RKASi arenduse projektijuhi Indrek Tooli sõnul investeerimiskohustust müügitingimustesse lisatud ei ole. «Märkisime küll, et hooned on kultuurimälestised,»nentis ta. Muinsuskaitseinspektor Konsa hinnangul kulub mõisakompleksi ja pargi taastamiseks sadu miljoneid. Kümnete miljonitega teeks tema arvates seal ära vaid hädapärase säilitusremondi. «Ikkagi viis hoonet ja suur maa-ala,» märkis Konsa. «Seal on vaja alustada uuringutega, siis teha projektid ja alles pärast seda saab asuda remontima.» Konsa sõnul ei ole siiski karta, et uus omanik jätaks Keila-Joa lossikompleksi niisama seisma ja hinnatõusu ootama. «Muinsuskaitseamet on oma tööd tõhustanud,» kinnitas ta. «Omanikega on alati võimalik läbi rääkida ja neile soovitusi anda, ka sunnimehhanismid on tõhustunud.» Oma ameti mõjujõu näiteks tõi Konsa praegu mõisa ümber toimuva. «Oli ju meie kiri vabariigi valitsusele tõukeks, mis pani valitsuse tühjalt seisva lossi päästmise nimel tegutsema,» kinnitas ta. Muinsuskaitse seatud tingimuste kohaselt tuleb pargi ja selle teede taastamisel lähtuda algupärastest lahendusest. Taastada tuleb kogu 1851. aastast pärinevale plaanile kantud teedevõrgustik. Nii hävinud kui olemasolevad mõisahooned on soovitav taastada endisaegsetes mahtudes. Keelatud on uute hoonete ehitamine nendesse kohtadesse, kus mõisapäevil maju polnud. Kinnistul asuvad Stalini-aegsete hoonete varemed kuuluvad aga lammutamisele. Hoonetega palju tööd Mõisa peahoone tuleb säilitada ajaloolises mahus ning lammutada puidust ja tellistest juurdeehitised. Restaureerida tuleb fassaadid koos ehitusaegse krohvkatte ja raiddetailidega ning taastada rõdude kaotsiläinud malmrinnatised. Katus tuleb remontida, restaureerida ruumides säilinud stukklaed ning projekteerida uued uksed ajalooliste eeskujude järgi. Heakorrastada tuleb ka mõisa ümbrus. RKASi projektijuht Tool ütles, et alghind 10,5 miljonit on kinnistu turuväärtus, mis määrati kinnisvara hindamisakti põhjal. «Paar telefonikõnet on siiani olnud, kuid kindlaid ostuhuvilisi seni veel ei ole,» sõnas Tool. Enne sõda välisministeeriumi suveresidentsina kasutusel olnud mõis tagastati ministeeriumile, kuid viimane rahapuudusel hoonekompleksi eest märkimisväärselt ei hoolitsenud. Muinsuskaitseamet tegi välisministeeriumile seetõttu mitmeid ettekirjutusi ja möödunud aastal otsustas valitsus, et mõis läheb enampakkumisel müüki. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 23. novembril.
|
