Saviliiva elurajoon – tänavu sügisel on see sama müstiline moesõna nagu Herbalife’i tervisetoit, Goldeni toidulisandid ja kodukeemia või Tupperware’i plastnõud. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | rogi
Minu tuttavatest said korterid ja maja Savillivale kül inimesed, kellel omal juba uues majas korteri...
Reaalsus
Näiteks on mul selline lugu.....Juba viis aastat olen edasi lykanud korteri ostu: kogu aeg valinud j...
|
|
Saviliivast kõneldakse peolauas, õhtusel perekoosolekul või tööl suitsunurgas, rääkimata netifoorumitest. Näib, et vähemalt Tallinnas ei leidu inimest, kes poleks sellest kuulnud või keda see miljonimäng vähemalt kaudselt ei puudutaks.Saviliiva paneb endast rääkima isegi need, kellel uues kodus kamin juba ammu köeb, sest mõelda vaid, millega koduloterii võitjat premeeritakse. Tegemist on maja või korteriga unistuste elurajoonis Kakumäel Kopli lahe veerel, vaid ligi nelisada meetrit merest, ilusa segametsa rüpes. See on Tallinna linnavalitsuse antud maa, kuhu üks Eesti hinnatum ehitusfirma Merko Ehitus rajab hiljemalt 2009. aastaks 32 pereelamut ja 13 kortermaja kokku 182 korteriga. Ja millise superhinnaga seal uusi kodusid müüakse! Uskumatu, aga tõsi! Vaid 19 500 krooni maja ja 18 300 korteri ruutmeetri eest! Seda ajal, mil kinnisvaraeksperdid müüksid samas piirkonnas korteriruutmeetri maha 30 000–35 000 krooniga. Ajal, mil kinnisvarahindade tõusu selles piirkonnas hinnatakse kuni 15 protsendile aastas. Tahate täpsemalt? Aga palun! Näiteks 143,6-ruutmeetrine maja maksab Saviliival 2,7 miljonit krooni. Üks Eesti suurem kinnisvarafirma, kel polnud huvi oma nime avalikustada, müüks selle juba täna maha 5,5 miljoniga. Kolme aasta pärast võib aga maja hind praeguste kasvutrendide jätkudes maksta veel 2,4 miljonit rohkem. Või näiteks 54,1-ruutmeetrine ühetoaline korter kolmekordses paneelmajas. Müüki läheb ta 961 141 krooniga, kinnisvarafirma saaks tast aga hoobilt lahti 1,6 ja kolme aasta pärast juba 2,4 miljoni eest. Suurematest, kahe- ja kolmetoalistest korteritest ei maksa rääkidagi. Teisisõnu on kõik need 214 õnnelikku, kes saavad endale Saviliivale uue kodu, hetkega miljonärid. Muidugi juhul, kui nad peaksid selle lähiaastatel maha müüma! Ent paraku on igas miljonimängus omad reeglid! Tallinna linnavalitsuse korraldusega võivad seal osalemiseks kandideerida esmajärjekorras linna sundüürnikud, noored pered või üksikvanemad, kes kasvatavad alla 16-aastast last. Just sundüürnike ja noorte perede aitamises peitubki linnavõimu Saviliiva poliitika idee. Tähelepanuväärne on aga see, et keegi ei kontrolli osalejate tausta. Ehk kas tegemist on tõepoolest hädasolija või spekulandiga, kel firmade või elukaaslaste ja vanaemade vahendusel hallata juba terve kinnisvaraimpeerium. Avalik loosimine Tallinna elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoeg sõnab, et kuna taotlejate varanduslikku seisu pole võimalik kontrollida, otsustati 214 õnnelikku koduomanikku välja valida loosiga. Kellest tulevased miljonärid saavad, selgub 20. novembri paiku. Loosimine on avalik. Ent tegelikult käivitus õnnemäng juba augustis, mil elamumajandusamet hakkas vastu võtma kandidaatide taotlusi. Kell löödi kinni 31. augustil. Selleks ajaks olid 214 kodule taotlused esitanud 967 inimest. Neist teise vooru pääses 916–701 noort peret ja 215 sundüürnikku. Et teisest voorust edasi, lõplikult loosirattale pääseda, ei piisa aga ainult paberimäärimisest. Selleks peab iga kandidaat esitama Merko Ehitusele uue taotluse, kus näitab konkreetselt ära, millist tüüpi maja või korterit ihaldab. Maju on seitset ja kortereid üheksat tüüpi. Ihaldada võib vaid ühte. Valik toimub pimesi, sest kandidaat ei tea, millisel aadressil ta elama hakkab. Seega pole välistatud, et suurem osa rahvast jookseb tormi ühele ja samale pinnale, mõnele laekub aga hoopis vähe soove. Ehitatakse näiteks üht tüüpi kortereid üheksa ja taotlusi neile esitatakse samuti üheksa, siis loosi ei tõmmatagi ja kodu saavad kõik tahtjad. On aga avaldusi koguni vähem, võib Merko korteri turuhinnaga ise maha müüa. Kuid seegi pole veel kõik! Õnnerattale pääsemiseks peavad kandideerijad tasuma Merko Ehituse arvele tagatisrahaks 15 protsenti ihaldusväärse maja või korteri hinnast. Näiteks 71,3-ruutmeetrise korteri eest 198 000 krooni. Juhul kui taotleja loosirattal kaotab, maksab Merko raha tagasi intressiga 2,75 protsenti aastas – aja eest, mil summa firma käsutuses oli. Täna tasunud osalejatele tagastatakse raha hiljemalt detsembri keskpaigaks. Loosiratta kolmanda vooru kell kukub esmaspäeval. Eilse seisuga olid 916st miljonimängu teise vooru kvalifitseerunud inimesest Merko Ehitusele teinud avalduse ja maksnud tagatisraha ligi 300. Samas usub ehitusfirma, et viimasel minutil lisandub tagatisraha tasunuid oluliselt. Mitmed «agad» Kus peitub Saviliiva projekti odavuse võti? Nii soodsa miljonimängu juures peab ju keegi kaotama, aga kes? Kaotajaiks võib pidada näiteks neid, kes võtavad loosirattale pääsemiseks pangast tagatiseta laenu ega osutu võitjaks. Juhul kui selline sundüürnik saab Hansapangalt neljaks aastaks väikelaenu 150 000 krooni ja tahab summa kahe kuu pärast tagastada, maksab ta pangale peale ligi 3700 krooni. Ent kaotajaks võib osutuda ka «miljonär» ise, sest tegelikult ostab ta ainult korteri või maja hoonestusõiguse 50 aastaks. Maa on ja jääb linnale. Jah, õnnelik uusomanik võib kodu pantida, müüa ja pärandada ning kinnisvaramaaklerid ütlevad, et see ei vähenda korteri turuhinda lähiaastail sugugi. Ent mis saab aastal 2059? Sellele pole linn veel mõelnud, kuid tõenäoliselt laheneb dilemma omanikule soodsalt – aja jooksul lastakse maa lihtsalt lisasumma eest erastada. Tegelik «aga» peitub hoopis muus. Milles, selgitab Saviliiva projektile 2003. aastal kandideerinud ja kaotanud firma KMG Ehituse juhataja Tiit Nurklik. «Tol päeval, kui linn valis ehitajaks Merko, olin väga kurb. Täna võin öelda, et see oli üks õnnelikumaid päevi mu elus,» ütleb Nurklik. Ta selgitab. Ehkki Merko tegi linnale kolm aastat tagasi kalleima pakkumise, ei osanud temagi ette näha sellist ehitushindade tõusu. Ja kuigi Merko toonast hinda – 11 500 krooni Saviliiva ruutmeetri eest – tõsteti tänavu 19 500ni, on firma ikkagi kaotaja. «Merko ei ole kerges olukorras. Kuivõrd ehituse kvaliteedinõuded on väga ranged, ei saa ta kehvasid maju ehitada,» lausub Nurklik. «Katastroofiline hindade tõus on Saviliiva muutnud heategevusprojektiks. Seega teeb Merko tulevastele miljonäridele suurepärase kingituse.»
Merko: linn ja tulevased omanikud tegid hea tehingu Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik, kui palju läheb maksma kogu Saviliiva projekt praeguste kalkulatsioonide kohaselt? Projekti eelarve on täpsustamisel, ehitushinnad muutuvad Eestis päevadega. Kui suur on Merko Ehituse eeldatav kasum? Meie konkurentide väites, et tegu on minimaalse kasumlikkusega, on oma uba sees. Ehitushindade kasv on olnud viimastel aastatel hüppeline, ent Merko täidab igal juhul oma kohustused linna ja inimeste ees. Kuidas on võimalik, et ehitushindade pideva tõusu juures maksab 2006. aastal ostetav 71,3-ruutmeetrine korter kolme aasta pärast valmides endiselt 1,3 miljonit krooni? Linn ja tulevased omanikud on teinud hea tehingu. Meie asi on majad valmis ehitada. Linna seatud tingimused ei anna meile võimalust hinda tõsta. Kuidas garanteeritakse sellises olukorras, et Saviliiva korterid ja eramud ei ehitata papist ja kilest ehk kõige odavamatest materjalidest? Kas need peavad ka pikki aastaid vastu? Igale kodule antakse seadusest tulenev garantii. Kui avalik sektor toetab abivajajate koduprobleemide lahendamist, siis ei tehta just luksusprojekte, kuid tagatakse elementaarne kena kodu, mis seejuures vastab kõikidele tänapäevastele nõudmistele. (PM) |
