|
«Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda, kuid küsimus on
korrektsiooni kiiruses ja ulatuses,» märkis Eesti Pank.
Vastavalt Eesti Panga prognoosile 2008. aastani püsib majanduskeskkond hea.
Tootmisressursside ja tööjõu nappus ning tööjõu kallinemine võivad siiski
keskpanga hinnangul hakata märgatavalt kahandama mõne sektori
konkurentsivõimet.
Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud tavaolukorras jõukohasest 7-8
protsendist kiirem ning sama suundumus jätkub Eesti Panga hinnangul vähemalt
järgmisel aastal. Prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 11,8 protsenti ning
kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti.
Erinevatest konjunktuuribaromeetritest ilmneb, et majanduskasv on
orienteeritud tugevale sisenõudlusele. Nii ehitus-, kaubandus- kui ka
tööstussektori kindlustunde indikaatorid kasvavad jätkuvalt hoogsalt.
«Ehitus- ja kinnisvarasektor töötab tootmisvõimsuse piiril. Tõenäoliselt
aeglustub selle majandusharu reaalkasv vaatamata selle aasta esimesel poolel
tehtud suurtele investeeringutele,» prognoosib keskpank.
Inflatsioonitempoks kujuneb käesoleval aastal Eesti Panga hinnangul 4,4 ja
järgmisel aastal 4,5 protsenti. 2008. aastaks kiireneb hinnatõus 4,7
protsendini, mis on tingitud eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi
määrade tõstmisest. Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon siiski alanema.
«Inflatsiooniootused on varasema prognoosiga võrreldes oluliselt suuremad,
kuna jõulise majanduskasvuga on kaasnenud suuremad palga- ja hinnasurved,»
põhjendas keskpank. «Oodatust suurem on olnud näiteks toiduainete hindade ja
eluasemekulude tõus. Tarbijahindu jäävad mõjutama nii nafta- kui ka
soojusenergiahinnad.»
Sügisprognoosi kohaselt kasvavad investeeringud aastatel 2006-2008 vastavalt
14,7, 12 ja 9,7 protsenti. Majapidamiste investeeringute tase SKPs jõuab
prognoosiperioodi lõpuks ehk 2008. aastaks 9 protsendini, mis on üks kõrgemaid
näitajaid Euroopa riikide seas. Nõudluse poolelt on majapidamiste
investeeringutel kasvuruumi, kusjuures need võivad kasvada isegi aeglustuva
laenukasvu tingimustes.
Ettevõtete investeeringute puhul on tänavu näha masinatesse ja seadmetesse
tehtavate investeeringute mõningast suurenemist. Samas pole teada, kas see
suundumus jätkub ning kui suur osa sellest läheb tootlikkuse tõstmiseks.
Laenukasv ulatub tänavu Eesti Panga hinnangul 45,5 protsendini, kuid
aeglustub prognoosi kohaselt järgnevatel aastatel (vastavalt 34,9 ja 21,1
protsendini). Alates 2005. aasta keskpaigast tõusnud Euribor peaks
eluasemelaenude edasist kasvu pärssima, kuid selle mõju vähendab tunduvalt
sissetulekute kiire kasv ning positiivsed ootused tuleviku osas. Lisaks on
eluasemelaenude tähtajad viimase viie aasta jooksul oluliselt pikenenud ning
võimaldanud ka madalama sissetulekuga inimestel suuremat laenu
võtta. |
