| Mõned müüvad saagi edasi, teised kuivatavad talveks, kolmandad söövad kohapeal, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Ilusaid ulmeunistusi lubava põllu juurde viib jalgrada, kus on hoolikalt paigaldatud üle kraavi lauad, ning teed takistav okastraat on korralikult ära lõigatud. Põldu regulaarselt läbikammivad noored ei jaga ajalehe teatel seente sortidest suurt midagi, kuid teavad täpselt, et eesti seened «panevad paremini» kui nt Venemaal, Mehhikos ja isegi Hollandis kasvavad seened. Justiitsministeeriumi kinnisvarakinnistusosakonna infoteenistuse andmetel on nimetatud põld alates 1998. aastast eravalduses, kuid see ei takista seenelisi hallutsinogeenset saaki korjamast. Ajakirjaniku visiidi ajal «töötas» põllul kaheksa inimest korraga. Algul jätsid noored, vanuses 15 kuni 25 aastat, ühtse meeskonna mulje, kuid aja möödudes selgus, et seeni jahtis mitu erinevat gruppi. Noored töötasid usinalt – keegi ei pannud tähele aeg-ajalt sadanud paduvihma. Korjatavate seente, mille liiki ei soovitud määratleda ei Loodusmuuseumis ega politseis, keskmine «turuhind» on ajalehe andmetel ca 5 krooni tükk. Korjatakse neid reeglina kilekottidesse ja plastikkarpidesse. Heaks saagiks peetakse 500 seent, mille saab korjata poole päevaga kahest-kolmest inimesest koosnev rühm Seltskondlikumad seenelised jagasid seenetummi retsepte või kuivatamise meetodeid. «Kuivatad need aknalaual, jahvatad, kallad keeva veega üle ning jood ära. Nii on meeldivam, kuigi paljud söövad kohe, kuid minule on toored nagu klomp kurku,» rääkis ajakirjanikele noormees, haige läikega silmis. «Võib ka kartuliga praadida – siis lendad täiesti ära!» lisas tema paarimees. Eesti Loodusmuuseumi seeneteadlase ehk mükoloogi Uve Ramsti sõnul kasvavad Eestis ligi kakskümmend hallutsinogeense toimega seeneliiki, mis sisaldavad ühel või teisel määral psilotsiini ja/või psilotsübiini. Viidates professionaalsele eetikale, loobus mükoloog Maardu põllult korjatud seeni klassifitseerimast, aga ajakirjanikel õnnestus tuvastada interneti entsüklopeediate abil, et tegemist on tõenäoliselt Psilocybe semilanceata seenega. Seen, mida tuntakse ka «kiilaspea» või «vabadusekupli» nimetuse all, eristub sellega, et selles on võrdsetes osades nii psilotsiini kui psilotsübiini. Just see omadus tagas seenele populaarsuse Eestis. «Räägitakse, et väikestes doosides pole hallutsinogeensed seened ohtlikud – see on vale. Esiteks on mõiste «väike doos» väga suhteline, teiseks on mürgi toime, eriti kui selle kontsentratsioon allub tugevatele muutustele, ettearvamatu,» seletas Ramst. Tema sõnul võib juhuslik või tahtlik hallutsinogeensete seente tarvitamine olla eufooria ja viirastuste tekkimise põhjuseks. Samuti võib esineda nägemis- ja kuulmishäireid, võib kaduda kiiruse, aja ja ruumi taju. Märkimisväärne on see, et hallutsinogeenide müüjad ei räägi reeglina seente ka sellistest «lisaefektidest» nagu nt paanikahood, ootamatud agressiooniilmingud nii ümbritsevate kui ka enda suhtes. «Lihtsamalt öeldes võivad need seened ära tappa,» võtab Ramst asja kokku. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
