Madis Vanaselja (20), Märt Maandi (21) ja Kristjan Maasik (25) on hea huumorisoonega mehed, kes oskavad lugu pidada ka vanematest autodest. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Joosep
külastage ka www.sapikaklubi.org
mell
mehed lähme säboga jaanuaris poola
|
|
Sapakahuviga nakatus neist kolmest kõigepealt Maasik, kelle «punane surm» Laagri vahel kõvasti tähelepanu äratas. «Ta ei ole lausa uunikum, aga samas on ta selline lahe ja naljakas pill,» iseloomustab Maasik. «Asja uba on selles, et kui mingi kutt ostab endale kahemillise Maserati ja läheb sellega Hollywoodi ette kõvatama, ja meie läheme oma kahe tuhande krooniste sapakatega, saame palju rohkem tähelepanu kui tema,» naljatab Maandi. Naistele meeldib Kord linnas tahtnud üks näitsik suisa sõidu ajal Maandi sapaka lahtisest aknast sisse ronida. «Pidi kõva tõrjetööd tegema, et naine uuesti välja läheks,» meenutavad noormehed. Maasiku sõnul saavad lahedad naised enamasti aru, et sapakas on pulli- ja pühapäevasõiduk, aga leiduvat ka neid, kes peavad sapakamehi maarottideks ja suhtuvad neisse põlgusega. Paistab, et kuhu iganes sapakas ka ei vuraks, satuvad sellega sõitjad koomilistesse sekeldustesse. Näiteks ühel õhtul linna peal tiirutades läks Maasiku sapakal Vabaduse väljakul käigukast katki ja masin lükati remontimiseks külili. «Varsti tulid politseinikud, tegid suured silmad ja küsisid, kas me oleme ikka kained ning kuidas see õnnetus meil küll juhtus,» meenutab Maasik. Noormeeste sõnul on sapakaga õnneks siiski rohkem sõidu- kui remondirõõmu, aga omad nõrgad kohad on masinal ometigi. «Pidurid on neil kapriissed, vaja tihti puhastada ja klotse vahetada,» märgib Maandi. Need väikesed probleemid ei takista aga sugugi pikemaid pühapäevasõite tegemast. «Haapsalus ja Pärnus oleme ikka käinud,» kinnitab Vanaselja. Loomulikult ei möödu sapakameestel ükski aasta retketa Haapsalu Nostalgiapäevadele, mis on juba traditsiooniks kujunenud. Kuna sapakaid jääb iga aastaga vähemaks, on nende hinnad juba päris soolaseks kerkinud. Väidetavalt on kümme tuhat krooni maksev sapakas suhteliselt odav. Kel pill juba soetatud, sel suuri kulutusi tõenäoliselt teha ei tule, sest jupid on odavad ja kütust iga päev ei kulu. Vanaselja nendib siiski, et tema on oma iludusse investeerinud umbkaudu 8000 krooni kanti. «Enamik sellest on kulunud ülevärvimisele ja kerevenitusele,» märgib ta. Noormehed näevad kõvasti vaeva, et autod tänavapildis veelgi silmatorkavamad oleksid, sestap topitakse autode katuseraamidele põhimõtteliselt kõike, mis pähe tuleb ja vähegi naljakas tundub. Näiteks vanad Visu suusad, korv õuntega ja reisikohver. Potsataja sõidul seltsiks Ühel mehel olla katusel koguni Soome kelk. Tagaaknal võib kohata ajakirja Noorus, Potsatajat ja kõikvõimalikku sümboolikat 80ndatest ja 90ndate algusest. «Kogu see lisavarustus on tuttavate käest saadud, sest nad mõistavad, et ega sapakamehel raha puu otsas kasva,» muigab Maandi. Noormeeste hobi – üheks halvemaks Vene autoks tembeldatud masinaga pühapäevasõitu teha – ei tundukski ehk nii kummalisena, kui ei teaks, mis autodega nad iga päev tööl ja koolis käivad. Nimelt roolib Maandi Lexust IS 200 ja Vanaselja Audit RS 6. Maasik oma argiauto marki ja mudelit avaldama ei soostunud. |
