| Baltika Grupi peadirektor Meelis Milder rääkis, et kummaline on arutada, kas tuua inimesi sisse või mitte – mida rohkem toimub iseregulatsiooni ja mida vähem riik sekkub, seda parem, kirjutab Äripäev. Sissetoomise lihtsustamist toetas ka Nordea panga juhatuse esimees Vahur Kraft, tuues näite India spetsialistist, keda taheti pangareformide juures abistamiseks kolmeks kuuks Eestisse tuua, mis aga paraku ei õnnestunud. Samuti oli praeguse tööjõupoliitika suhtes negatiivselt meelestatud jalatsitootja Samelin juhatuse esimees Leida Kikka, kelle juhitav ettevõte üritab Eestis esimesena sisse tuua 20 Sri Lanka õmblejat: hetkel on neid võimalik sisse tuua vaid kolmeks kuuks. Kikka oli kriitiline ka selle suhtes, et riik nõuab ettevõttelt õmblejatele keskmise palga maksmist, kuigi ise ei suuda seda maksta õpetajatele ega meditsiiniõdedele. Kui Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ei pooldanud kvalifitseerimata tööjõu massilist sissetoomist, siis sotsiaalministeeriumi asekantsler Janno Järve tõi välja, et üha vähemaks jääb neid, kes vanemat elanikkonda võiks ülal pidada. Samas märkis Järve, et kui rahvastiku puudujääk sissetulijatega katta, oleks eestlaste osakaal 2040. aastaks siinsest rahvastikust alla poole. Sulle meeldivad majandusteemad? Tule Postimees.ee'sse majandusajakirjanikuks. Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
