Naiste haigestumine kopsuvähki sageneb
05.09.2006 00:01
Agnes Kuus
Suitsetamise lai levik on suurendanud ka naiste haigestumust kopsuvähki. Erinevalt teistest vähivormidest on aga kopsuvähist hilise avastamise tõttu lootust paraneda vaid mõnel üksikuel.
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogi Tõnu Vanakesa sõnul tekitab naiste seas sagenev haigestumine kopsuvähki muret. Varem on kopsuvähki peetud meeste haiguseks, kuid viimastel aastatel on meeste haigestumus püsinud muutumatuna. Vanakesa sõnul on kasv naiste osas olnud pidev ja selle põhjuseks on naiste seas järjest sagenev suitsetamine. «Võib öelda, et üle 80 protsendi kopsuvähist on seotud suitsetamisega,» tõdes ta. 30 aastat vähini Tänapäev on peegeldus 25 kuni 30 aasta tagusest ajast, selgitas Vanakesa. «Need naised, kes praegu haigestuvad, alustasid suitsetamist 80ndate aastate alguses, praegu suitsetamist alustavate noorte tulemused kajastuvad omakorda paarikümne aasta pärast,» märkis ta. Vähiregistri andmeil on naiste haigestumuskordaja suurenenud 1970. aastast vähemalt kolm korda. Vähiliidu andmetel diagnoositakse suuremal osal haigetest kopsuvähk alles sellest staadiumis, kus kasvaja on suur ning levinud naaberkudedesse ja mujale organismi. See tähendab, et viis aastat pärast diagnoosi kinnitamist on ainult väga väike hulk patsientidest elus. Teiste vähihaiguste puhul on võimalused paraneda tunduvalt suuremad. Kui kaua peab suitsetama, et vähki haigestuda, on TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja Hele Everausi sõnul võimatu öelda. «Öeldakse, et kui 35-aastaselt suitsetamine lõpetada, siis risk väheneb 80 protsenti, ja kui 50-aastaselt, siis poole võrra,» ütles ta. Everaus märkis, et arstid kohtavad sageli noorte inimeste seas suhtumist, et kuna ma ei ole veel 35-aastane, siis võin rahulikult edasi suitsetada. Loomulikult ei haigestu kõik suitsetajad kopsuvähki, kuid sama vale on tuua positiivseks näiteks paari tuttavat vanahärrat, kes on suitsetamise kiuste elanud kõrge vanuseni, samas kui üldine statistika näitab muud, nentis Everaus. Suitsetajad üha nooremad Tänavu märtsis Euroopa juhtiva kopsumeditsiiniajakirja European Respiratory Journal ilmunud täiskasvanute suitsetamise uuringu järgi on Eestis suitsetamine jõudsalt kasvanud – 1990ndate algul oli suitsetajaid ligi 30 protsenti, kümne aastat hiljem 43,9 protsenti. Tervise Arengu Instituudi uuring noorte suitsetamisest on näidanud, et viimase kümne aastaga on tütarlaste suitsetamine kümne protsendi võrra kasvanud. Regulaarselt suitsetavaid poisse on 13–15-aastaste seas
34 ja tüdrukuid 30 protsenti.
|