|
Õhuniisutaja toob kergendust peredesse, kus kütmise või elamu liigse
hermeetilisuse tõttu paneb kuiv õhk silmad kipitama ja nina kihelema.
“Kui magamistoas on õhuniisutaja või õhuionisaator, on hommikul ärgates
hoopis teine tunne,” rääkis Kliimaprofi konsultant Meelis Kuusk.
Õhukuivati korjab niiskuse kokku
Eelkõige soovitab Kuusk õhuniisuteid kasutada keskküttega korterites ja
elamutes, magamistubades, vastsündinute tubades, arhiivides, samuti tervislikel
põhjustel: nina-kurgu ja häälepaelte haiguste korral. Inimesele sobiv õhuniiskus
on 40-60%, kuivemas õhus võivad kuivada limaskestad ja kergemini tekkida
allergilised reaktsioonid.
Liigne õhukuivus võib kahjustada toalilli, maale, põrandaid ja
muusikainstrumente. Kuivas õhus leviv staatiline elekter võib tekitada häireid
arvutite töös.
Niisutajatest odavaim ja ohutuim on külma auruga niisuti, mis aurustab vett
ventilaatori abil. Kuuma õhuga aurusti tarbib rohkem elektrit, kuid on kasulikum
toataimedele.
Parimateks peetakse ultraheliniisuteid, mis tarbivad vaid 50 W elektrit, on
täiesti ohutud, hääletud ja sobivad kasutamiseks ka magamistubades. Paremad
seadmed on varustatud võimsusregulaatori ja hügromeetriga.
Niisutamisega ei tohi liiale minna. Kui märkate aknal või mõnel teisel pinnal
kondensaadi teket, tuleb niisutamine kohe lõpetada.
Meelis Kuuse sõnade järgi sobivad õhukuivatajaid kõikjale, kus on vaja
õhuniiskust vähendada: keldritesse, pesuruumidesse, rõsketesse korteritesse.
Tänapäeval võetakse tihti kasutusele elamute niisked keldrikorrused, kuhu
rajatakse saunu, jõusaale ja muid olmeruume. Palju niiskust koguneb paneelmajade
viimase korruse korteritesse, uute plastakendega kodudesse.
Kuivati on vältimatu ruumides, kus paikneb bassein, sest selle pinnalt toimub
märkimisväärne aurustumine. Aparaat hoiab ära niiskusest tingitud ebameeldiva
lõhna, kaitseb ehituskonstruktsioone mädaniku ja hallituse eest ja hoiab ära
bakterite liigse leviku.
Kondensatsioonikuivatites imeb ventilaator niiske õhu läbi aurusti, kus õhk
jahutatakse alla kastepunkti, tekkiv kondensvesi kogutakse paaki. Jahutatud ja
kuivatatud õhk soojendatakse kondensaatoris taas üles.
Kondensatsioonikuivateid saab kasutada ruumides, kus temperatuur ei lange
alla +20 kraadi, madalamatel temperatuuridel sobib rohkem rootorkuivati, mis
viib niiske õhu ruumist välja.
Ionisaator teeb metsaõhku
Eriti targad aparaadid ühendavad endas õhupuhasti, -niisutaja ja ionisaatori.
Et seadmel on võimsad HEPA-filtrid, on see eriti sobiv allergikutele.
Õhuionisaator on mootori ja filtrita hääletu seade, mis tekitab negatiivseid
õhuioone ja lagundab positiivseid. Negatiivseid õhuioone tuntakse ka
õhuvitamiinide nime all ja tänu neile tunneme õhus erilist värskust nagu pärast
äikest.
Plussioone tekitavad tänapäeva kodu- ja kontoritehnika. Plussioonid on
tavaliselt seotud süsinikdioksiidiga, nende suur ülekaal õhus mõjub inimesele
nagu hapnikupuudus, mille tulemusena tunneme end rusutult ja kärsituna, tekib
kergesti väsimus, stress, pea- ja liigesevalud.
Ionisaator tekitab õhus negatiivseid ja lagundab positiivseid ioone.
Protsessi käigus eemaldatakse õhust sigaretisuits, vingugaas, tolmuosakesed,
lõhnad, bakterid ja hallitusosakesed. Puhtas õhus leevenduvad stress, väsimus,
hingamisteede haigused ja allergiad, paraneb ajutegevus.
Õhuionisaatoreid on nii suuri, mis sobivad elutuppa, kontorisse ja
kohvikutesse, kui väikseid, mis mõeldud autodesse. Ionisaator maksab umbes 3000
krooni, niisutajad 1500-2500 ja kuivatid 3000-4000 krooni.
|
