|
Samaaegselt toimuvad meestearstide vastuvõtud üle Eesti juhivad sel aastal
enim tähelepanu eesnäärmele ja selle organi haigustele.
Eesnääre kaalub noorel mehel keskmiselt 15-20
grammi, suurenedes küll elu jooksul, drastilisematel juhtudel kolm kuni viis
korda. Kuid siiski on see imeväike osa keskmise mehe kehamassist. Olenemata
sellest, mõjutab eesnääre meeste tervist suurema osa elust.
Sagedasemad eesnäärmehaigused on eesnäärmepõletik, healoomuline suurenemine
ja pahaloomuline kasvaja. Kuigi need haigused on erineva tekkemehhanismi ja
kuluga, esineb kõigil ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele
lisanduvad pakitsustunne alakõhus ja uriinijoa katkendlikkus ning tugevuse
vähenemine. Enamasti on need ka kaebused, mis mehe arsti juurde toovad.
Kes kannatab, see kaua elab?
Eesti mees käib arsti juures keskmiselt 1,4 korda vähem kui tema tütar, naine
või ema. Mis võiks olla selle põhjus? Vähene teadlikkus, hirm oma murest arstile
rääkida või Nõukogude ajast kaasa saadud teadmine, et mees ei võigi haige olla?
Tõenäoliselt kõik kolm faktorit mängivad erinevates vanusegruppides olulist
rolli ja mõjutavad paljuski fakti, et eesti mehed elavad eesti naistest
keskmiselt üle kümne aasta vähem.
Internetis korraldatud anonüümse küsitluse alusel pole 60 protsenti Eesti
meestest oma terviseprobleemidega arsti poole pöördunud. Probleemi eitamine toob
kaasa peresuhete halvenemise, tülid töökaaslastega ja negatiivse hoiaku kogu
ühiskonna suhtes.
Uuringute alusel on leitud, et mehed jõuavad oma hädadega arsti juurde alles
paariaastase kannatamise järel. Ometi on selge, et haiguse varases staadiumis on
ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud haiguse puhul muutub ravi aga
järjest keerukamaks ja vähemtõhusaks.
Tervisega ei saa mängida, meeste süvenevad terviseprobleemid mõjutavad
rahvastikuprotsesse ja meeste reproduktiivtervisega seonduv on saanud kaasaegse
tervishoiu üheks tõsisemaks mureks, näiteks eesnäärme kasvaja on viimaste
kümnenditega tõusnud suureks meditsiiniliseks probleemiks Skandinaavia ja
afroameeriklastest meeste hulgas.
Tervisenädal
Eesnääre või võõrkeelselt prostata on viimasel ajal kujunenud üheks enim
kasutatavaks märksõnaks meeste reproduktiivtervisega seonduvas kirjanduses.
Sellest tulenevalt on tänavuse üle-eestilise meeste nädala teema “Eesnääre ja
meeste tervis”.
Nädala heaks toimimiseks koostati eelkõige patsientidele mõeldud eesnäärme
funktsiooni ja haigusi tutvustav raamat, loodi esimene eestikeelne eesnäärme
tervist kajastav internetilehekülg (www.eesnaare.ee) ja meestekliinikutes Tartus
ja Tallinnas on käivitatud eesnäärmehaiguste kompleksuuringud.
Alates 50. eluaastast peaks iga mees vähemalt korra aastas käima meestearsti
juures oma eesnäärme tervist kontrollimas. Kui teha selles vanuses mehel
veretestid ja ultraheli uuring, saab nende alusel hinnata, milline on risk
haigestuda eesnäärmehaigustesse edaspidise elu jooksul. Näiteks eesnäärme
kasvajat saab diagnoosida viis aastat enne seda, kui see tervise seisundit
mõjutama hakkab ja eluohtlikuks muutub.
Nädala üldine eesmärk on tõsta meeste terviseteadlikkust ja julgustada mehi
oma probleemidega arsti poole pöörduma. Küllap on enamik mehi elu jooksul
tundnud vähemalt korra jõu ja energia vähenemist, ülemäärast unisust, tahtejõu
ja seksuaalse huvi vähenemist. Kõik see viitab sellele, et tuleb aeg maha võtta,
korralikult taastuda ja tervise eest hoolt kanda.
Meeste tervisekeskused töötavad Tallinnas ja Tartus, kus saab kontrollida oma
tervist ja leida lahendusi tervisemuredele. Esimeste tegevusaastatega on keskusi
külastavate meeste arv pidevalt suurenenud, kuid kriitiline piir on siiski veel
saavutamata. Minu tagasihoidlikul hinnangul tõuseb meeste tervisealase
teadlikkuse suurenemisega pidevalt meestekliinikute
külastatavus. |
