Nõela otsas olijatest on Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Ants
Puusilla hinnangul opioidide, näiteks moonivedeliku ja heroiini süstijaid vaid
kolm-nelikümmend. Kõik nad on riburada psühhiaatriakliinikust läbi käinud,
kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ästõmmas
Kuidas on võimalik,et kanepist enam laksu kätte ei saa?Kas siis näiteks õlut tarbides see enam mingi...
|
|
Ülejäänud süstlaorjad tarvitavad Lääne politseiprefektuuri kriminaalosakonna
narkokuritegude talituse vanemkomissari Nils Sempelsoni teada kas vees
lahustatud amfetamiini või narkosõltuvusravimit Subutex.
Pool tuhat uimastitarbijat
Kokku on Sempelsoni andmetel Pärnumaal pool tuhat regulaarset
uimastitarbijat. Neid, kes üht või teist ainet proovinud, on Sempelsoni
hinnangul aga üle viie tuhande. Kui hästi otsida, leiab meie tänavatelt mis
tahes uimastit. Amfetamiini, kokaiini, LSDd, fentanüüli ehk valget hiinlast,
ecstasy’t, rahusteid, kanepit, kärbseseeni.
“Pärnu on selles suhtes eriline, et siin tarvitatakse kõiki aineid,” kinnitas
Puusild Pärnu Postimehele. Levinumateks uimastiteks on Sempelsoni sõnul siiski
amfetamiin, ecstasy ja marihuaana. Kanepi joint’id olevat just alaealiste seas
väga populaarsed. “
Kui kanepist “laksu“ enam kätte ei saada, hakatakse amfetamiini ninna
tõmbama, seejärel amfetamiini süstima, kui seegi lahjaks jääb, süstitakse
moonivedelikku, heroiini ja fentanüüli,” selgitas hüppelauateooriasse uskuv
Sempelson.
Turustamine on kaootiline
Enamik Pärnus müüdavatest narkootikumidest tuuakse Sempelsoni teada siia
Tallinna kaudu. Näiteks märtsis pidasid narkokuritegude talituse töötajad Pärnu
maakonnas kinni sõiduauto BMW, mida juhtis 30aastane Tallinna elanik Aleksei.
Temaga olid kaasas tallinlased 26aastane Jarek ja 19aastane Mihhail.
Auto läbiotsimisel leiti 90 grammi amfetamiini. Uimastitega varustab Pärnut
Sempelsoni arvamuse kohaselt umbkaudu viis-kuus gruppi. Mingit kindlat
turustusahelat siiski ei eksisteeri. Pigem on tegemist kaootilise varustamisega.
Tarnijad on üldjuhul tarbijadki. Algul tuuakse enda tarbeks, siis mõnele
sõbrale, seejärel juba sõprade sõpradele. Müüakse selleks, et omale vajalik doos
välja teenida.
Veebruaris pidas narkopolitsei 40 grammi kanepiga kinni kaks mustlast, kes
koos emaga müüsid Pärnus alaealistele kanepit. Eeluurimisega tehti kindlaks, et
needsamad alaealised müüsid seda kanepit ka oma sõpradele ja tuttavatele
edasi.
Vaestel ja rikastel erinevad droogid
Et Pärnus tarvitatavad kogused on siiski suhteliselt väikesed, ei ole suur
narkoäri siin veel kanda kinnitanud. Puuduvad tänavamüüjad ja punkrid, kust
suvalised inimesed iga kell võiksid oma doosi kätte saada.
“Narkootikumid liiguvad kindlates seltskondades, kui sa sealt seltskonnast
kedagi ei tunne, on sul raske narkootikume kätte saada,” seletas Sempelson.
Näiteks tarbivad mitmed Pärnu ärimehed Sempelsoni kinnitusel kokaiini.
Lihtlabastel tänavakraadedel on aga väga raske seda kraami hankida. Nende osaks
jääb amfetamiin ehk vaese mehe kokaiin, nagu Sempelson ütleb.
Vaese mehe heroiiniks on aga isekeedetud moonileotis, mida tarvitab
suhteliselt väike ja suletud kogukond. Ajujahti nendele ei peeta, samuti ei
otsita maakonnast paaniliselt moonitaimi taga. Siin on Sempelsoni kinnitusel oma
loogika.
Mida lihtsamalt ja odavamalt paadunud narkomaanid oma sõltuvusaine kätte
saavad, seda tõenäolisem on, et neil ei teki vajadust röövima minna. See aga ei
tähenda sugugi, et politsei silmad moonivedeliku süstijaid nähes kinni
pigistaks. Näiteks selle aasta septembris teatas valvas linnakodanik politseile
ühest Pärnu kortermajast imbuvast vängest atsetoonihaisust. Kohale tõtanud
politsei viis minema maja keldrist leitud narkokoka, kes oli parasjagu lõpetanud
moonivedeliku keetmise.
Haigus süveneb
Nii Puusild kui Sempelson kinnitavad, et narkomaania on progresseeruv
protsess ega pruugi jääda vaid suhteliselt väikese seltskonna paheks. Seda ohtu
kinnitab mitu asjaolu. Esiteks on ajapikku mitmekordistunud Pärnusse toodavate
uimastite kogused.
Veel aasta-paar tagasi võeti levitajaid vahele paari-kolmekümne grammi
uimastitega. Nüüd jääb politseile pihku tegelasi, kel paarsada grammi pulbrit
või tablette kaasas. Näiteks veebruaris kukkus kinni kuueliikmeline seltskond:
50aastane Koit, 50aastane Nikolai, 23aastane Urmas, 54aastane Leo, 40aastane
Vjatšeslav ja 30aastane Jelena.
Koidu eluruumidest leiti 150 grammi roosakat amfetamiini. Vjatšeslavi autost
saadi kätte veel 50 grammi sama kraami. Selle aasta esimese kaheksa kuuga on
politsei Pärnu tänavatelt ära korjanud juba üle poole kilo amfetamiini. 2005.
aastal korjati sama ajaga kokku 125 ja 2004. aastal 179 grammi.
Teiseks uimastite leviku indikaatoriks on Puusilla sõnade järgi see, et
üha rohkem uimastisõltlasi koputab abi saamiseks psühhiaatriakliiniku uksele.
Nädala jooksul on neid umbkaudu tosin. Haiglasse satub enim opioidide
tarvitajaid, kes on saanud kas üledoosi või vastupidi: jäänud ainest ilma ja
vaevlevad pohmeluse käes.
> Loe edasi |
