| Kõige üllatavam vananemise põhjus on arvatavasti väikesed igapäevastressid, mille tõttu eritab aju liigses koguses stressihormoone nagu kortisool. «Stressihormoonid kõrgendavad vererõhku, kulutavad veresooni ja nõrgendavad immuunsüsteemi,» sõnas Ohio Clevelandi kliiniku anestesioloogia- ja erakorralise meditsiini arst Michael Roizen. Tema sõnul on krooniline stress kehale palju kahjulikum kui mõni suur trauma, nagu töökoha kaotus või abielulahutus. Ühekorrastressist tuleb keha mõne aja pärast välja, kuid pidev stress kahjustab SL Õhtulehe andmetel keharakke väga tugevalt. Roizeni sõnul vananevad kõige kiiremini veresooned ja nende seisukord reedab alati inimese vanuse. 35-aastane naine, kelle vererõhk jääb alla 120/80, on oma kehalt tegelikult kümme aastat noorem kui samas vanuses naine, kelle vererõhk on 140/90. Kõrge vererõhk esineb enamasti just siis, kui inimesel on pinged. Õnneks aitavad stressi vähendada füüsiline koormus, mediteerimine või lihtsalt sõpradele helistamine. Dr. Roizeni sõnul näitavadki inimese harjumused ja elustiil kõige paremini, kui vana ta tegelikult on. Pidevalt trenni tegeva keskealise inimese keha näib keskmiselt 1,7 aastat noorem ja iga päev sõbrale helistamine võib stressi põhjustatud vananemist vähendada kuni kaheksa aasta võrra. Noorena püsimiseks peaks inimene jalutama vähemalt 30 minutit päevas, tegema nädalas 30 minutit jõu- ja kolm korda 20 minutit vastupidavustreeningut. Noorusliku välimuse seisukohalt on ülioluline küllaldane uni. Kuigi igaüks on erinev, on naiste optimaalne unevajadus kuus-seitse, meeste oma seitse-kaheksa tundi ööpäevas. Samuti aitab nooruslikkust säilitada tervislik toitumine. Kõige sõbralikumaks dieediks nimetab Roizen vahemeredieeti – palju pähkleid, oliiviõli ja kala, puuviljad, juurviljad, kiudained ja mõõdukas koguses alkoholi. Alternatiivse meditsiini arst Deepak Chopra leiab, et tõeline ilu peitub loomulikkuses, enesekindluses ja värskuses, mis tuleb heast unest, füüsilisest koormusest, õigest toitumisest, kohanemisvõimest, täisväärsuslikest inimsuhetest ning energiliste ja heas vormis inimestega suhtlemisest. Ning eelarvamustevabast suhtumisest ellu ja inimestesse. «Jäik suhtumine loob jäiga keha. Vanuse bioloogilised näitajad on vererõhk, luude tugevus, südame-veresoonkonna seis ja kortsud. Teie psühholoogilist vanust näitab kõige paremini teie suhtumine ellu. Kui teil on nooruslik mõtlemine, peegeldub see ka teie bioloogilistes näitajates. See, kui värske on teie nahk või kui palju kortse teil on – kõik peegeldab seda, mis toimub seespool. Kõige tähtsam on osata elada hetkes, olla teadlik sellest, mis meie ümber toimub,» ütles Chopra. Vananemist uurinud George E. Vaillant sõnab, et terve vananemise olulisimad komponendid on hea kohanemisvõime ja oskus pühenduda, oskus armastada. Vanemaks saades muutub väga oluliseks võime ümbritsevaga kohaneda. Negatiivselt mõjuvad tervisele teiste süüdistamine, allasurutud viha ja avalike skandaalide korraldamine. Hästi mõjuvad seevastu hea huumorimeel, teiste kohtlemine nii, kuidas sooviksid, et sind koheldaks ning jonnakus, mis võib osutuda ainsaks viisiks mõnes halvas situatsioonis positiivset näha. Õnneliku vanaduse saladuseks peetakse ka õnnelikku ja kaua kestvat abielu. See muidugi ei tähenda, et üksikutel inimestel oleks halvem tervis. Eriti puudutab see naisi, kes pole kordagi abiellunud. Nad on tavaliselt õnnelikud ja rahul, sest suudavad luua tugevaid ja toetavaid sõprussuhteid mõnevõrra paremini kui mehed. Kuid ennekõike on kaua abielus olevatel inimestel need iseloomujooned, mida terveks ellusuhtumiseks vaja. Nad oskavad end siduda teise inimesega, neil on sageli hea huumorimeel, nad on pühendunud ja suudavad vajalikul hetkel pidada teist inimest endast tähtsamaks. Chicago naistearsti Laura Bermani sõnul aitab nooruslikkust hoida ka täisväärtuslik seksuaalelu, mis aitab ennetada kroonilist stressi ja immuunsüsteemi nõrgenemist ning tugevdab südameveresoonkonna tööd. Teiseks toodab inimese keha seksi ajal looduslikke «narkootikume» endorfiini ja oksütoksiini. Bermani sõnul saab paljudele naistele siinkohal aga takistuseks tõsiasi, et nad pole oma kehaga rahul. «Püüdke oma keha armastama õppida. Kõigepealt tehke kindlaks, mis teile enda juures meeldib – näiteks ilus nahk, pikad jalad või kenad varbad. Kui mõtlete ainult sellele, mida te enda juures muuta tahaksite, on väga raske enda loodud emotsionaalsest rentslist välja ronida!» soovitas Berman. Toimetas SL Õhtuleht |
