|
Otsing
Tarbija24.ee
|
|
Tervis
 |
Vähi varajase avastamise võti (2)
27.09.2006 09:58
Katrin Kuljus, Virumaa Teataja
SA Vähi Sõeluuringud tegevdirektor dr Auni Aasmaa ütles intervjuus Virumaa
Teatajale, et rinnavähi saab kontrolli alla, kui see varakult avastada.
Siin loeb aga iga naise enda tähelepanelikkus oma keha suhtes ning kiire minek
uuringutele. |
| |
|
|
Radioloogiatehnik Ave Põldmaa võtab lähinädalatel Rakveres mammograafiabussis Lääne-Virumaa naisi vastu.
Foto: Tairo Lutter, Virumaa Teataja |
|
|
Mis on üldse vähk?
Inimese
organism koosneb rakkudest, kõik need rakud jagunevad, paljunevad, see on
organismi normaalne protsess. Rakkude kasvamine on reguleeritud vastavate
geenidega. Kui mingil põhjusel kontroll kaob, hakkavad tekkima haiged rakud, mis
moodustavad kogumiku, mida nimetatakse kasvajaks. Kasvajaid on hea- ja
pahaloomulisi. Pahaloomulise kasvaja rakud tungivad ümbritsevatesse kudedesse ja
levivad vere või lümfide kaudu ka mujale organismi, põhjustades siirdeid
kudedes, mille tagajärjel võivad tekkida uued kasvajakolded. Healoomuline
kasvaja ei levi keha teistesse organitesse.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | ohver
selleks, et varakult avastada tuleb arste koolitusele saata. Mina avastasin ise, aga kolm arsti ei a...
arvaja
Ühesõnaga 60 ja vanemad naised kobige varakult kalmistule,riik teie uuringuid ei toeta.Muide olen ka...
|
|
Oluline on
pahaloomuline kasvaja varakult avastada. Kui vara on vara?
Varane staadium on siis, kui vähk ei ole organismis edasi levinud.
Meditsiiniringkondades loetakse varaseks rinnavähiks staadiumeid 0-2 a, st vähk
ei ole veel jõudnud ümbritsevatesse kudedesse, lümfisõlmedesse ega andnud
siirdeid vere kaudu. Mida väiksem on kasvaja, mida varasem staadium, seda
paremad on ravivõimalused. Rinnavähk on paraku kõige sagedamini esinev
pahaloomuline kasvaja nii Eesti kui ka paljude teiste maade naiste seas. Mingil
moel ei ole suudetud seda esinemissagedust langetada. Õnneks on olemas meetod,
mis võimaldab haigust võimalikult vara avastada, kui puuduvad veel sümptomid –
ei valu ega tükki rinnas.
Kui naine tunneb tükki rinnas, peab ta
kiiresti arsti juurde minema. Samas ei pruugi tükk olla alati pahaloomuline.
Kas naine saaks ise midagi teha, et kasvajat ära hoida?
Siin ei saa anda ühest vastust. Tervislikud eluviisid
vähendavad igasuguse haiguse riski, aga rinnavähi puhul võiks öelda, et üks
riskifaktoritest on näiteks geneetiline. Kui lähisugulaste seas on kellelgi
olnud rinnavähk, on risk suurem. Samuti vanuse kasvades see suureneb.
Mida naine saab ise teha, on olla tähelepanelik oma rindade suhtes - kui
on kuju muutusi, tunda tükki, mis ei ole valulik, on mingi eritis, siis tuleks
kindlasti arsti juurde minna. Vanuse kasvades soovitatakse teha iga kahe aasta
tagant mammograafia, mis võimaldab avastada väiksemaid kui poole sentimeetri
suuruseid haiguskoldeid. Rindu on mõistlik uurida kõikidel naistel, east
olenemata.
Praegu on mammograafiabuss Rakveres. Mida seal bussis
tehakse?
Mammograafia on rinnanäärme röntgenuuring, mida
tehakse bussis, kus on mammograafiaaparaat. Kui muidu on aparaat haiglates, siis
mammograafiabuss liigub ringi selleks, et uuring oleks kättesaadav ka
maapiirkondades. Naistele, keda sinna oodatakse, on saadetud koju kutse ja
palutakse eelnevalt registreerida. Uuring on tasuta. Bussis tehakse mõlemast
rinnast röntgenpilt kahes projektsioonis. See võib olla mõne naise jaoks pisut
ebameeldiv või isegi veidi valulik protseduur, sest pildi tegemiseks pannakse
rind väikeste plaatide vahele.
Pildid saadetakse analüüsimiseks kahele
sõltumatule radioloogile ning tulemused teatatakse naistele kirja teel. Reeglina
leitakse umbes neljal protsendil uuringutel käinud naistel haiguslikke muutusi.
Need naised kutsutakse täiendavale uuringule. Rakvere inimesed tõenäoliselt
Tallinnasse, kus tehakse ultraheliuuring, täiendav mammograafiline uuring või
võetakse rinnast proov. Rinnavähk leitakse umbes kuuel naisel tuhandest. Eestis
on igal aastal ligi 600 uut rinnavähijuhtu.
Rinnauuringuid soovitatakse
teha iga kahe aasta tagant – arvatakse, et see on optimaalne periood, et
rinnavähi saaks varakult avastada. Eesti naiste rinnavähki suremus on 30% suurem
kui arenenud riikides just seepärast, et vähk avastatakse liiga hilja. Varane
avastamine on võti, saamaks haigus paremini kontrolli alla.
Mammograafiabussi saavad tänavu kutse uuringuteks 50-59aastased
naised. Mis võimalused on aga ülejäänud naistel?
On võimalus
eraviisiliselt käia rinnauuringutel või profülaktilisel uuringul perearsti või
naistearsti saatekirjaga Tallinnas või Tartus. Kel on kaebusi, peaksid minema
mammograafiasse igal juhul. |
|
|
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
|
