| Oma loomisest alates 1970. aastal on Airbus olnud Prantsuse, Saksamaa, Suurbritannia ja Hispaania erinevate lennukompaniide vaheline konsortsium., kirjutab Businessweek. Nüüdseks on sellest konsortsiumist arendatud suur üle-Euroopaline firma. Airbus ise loodab järgneva nelja aastaga toota 6,1 miljardit dollarit kasumit, tema kliendid lennuliinid aga on hetkel äärmiselt rahulolematud. Seni neist keegi küll oma tellimusi katkestanud pole ja Airbusile läheb hilinemistrahvide tasumine pidevalt soolase kopika maksma. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Jan 80ndatest pärit tarkvaraversioon, tule taevas appi! See kõlab küll ulmelise jurana.
Kaal Airbus tõstab oma kasumiprognoosi 7 $ ja aktsia hyppap yles.
|
| Ent siit hädad algavadki – eri riikide eri alafirmades lennuki projekteerimisel ja disainil kasutatud tarkvara on olnud erinev ja pärit ka eri tarkvaraarendajatelt. Nii on Toulouse’i koostetehases kasutusel Dassault Systemes’i (Prantsuse lennukitootja Dassault Aviation sõltumatu tütarettevõte) CATIA viimane versioon. Saksamaa Hamburgis asuvad ettevõtted kasutavad aga selle lennunduses enimkasutatava projekteerimistarkvara kaheksakümnendatest pärit vana versiooni. Ja et sellest veel vähe poleks, siis osades alaettevõtetes kasutatakse senini Needham’i, Massaschusetts tarkvarafirma Parametric Technologic’i tooteid. Üheks segaduse põhjustajaks oli Airbusi oma-aegne vastuseis Dassault’ tarkvarale, kuna seda firmat loeti oma rivaaliks lennunduse alal. Nii võeti CATIA kasutusse alles 2000. aastal. Ja nii saabusidki Saksamaalt lennuki elektrikomponendid ja kaabeldused, mis kuidagi ei sobinud lennukisse ja kogu koostetöö saadeti taas projekteerimisse. Selle segaduse oleks ära hoidnud ka täis-3D arvutimodelleerimine, mida ammu kasutab suur-rivaal Boeing ja isegi Dassault pisem lennukiehitaja. Maailma esinumber lennunduses sõlmis alles eelmisel aastal Dassault’ tarkvarafirmaga lepingu 3D-mudelite juurutamiseks lennukitootja poolt. Järjekordse hilinemise peapõhjusena toob Airbus välja just nimelt «probleemid 3D-mudelite rakendamisel, mis oleksid elektrisüsteemide vead ära hoida. Kuid kõike seda juurutati liiga hilja ja töötajad alles õpivad uut süsteemi tundma ja kasutama». Airbusi tippjuhi suurimaks väljakutseks on aga erinevatest allettevõtetest ühe riikideülese suurfirma loomine. Probleeme on ees aga palju. Juba nüüd muretsevad Saksa poliitikud Streiffi kuuemiljardilise kokkuhoiuplaani pärast – nimelt kardetakse, et prantslasest Streiff hakkab kokku hoidma just Saksamaa töökohtade arvelt. Kui senini oli kolm aastakümmet Airbusi suurim rivaal Boeing, siis nüüd võib selleks kujuneda ta enda organisatsioon.
Toimetas Veiko Tamm |