Telerivaatamise traditsioon on ajas oluliselt muutunud. 50-60ndatel levinud perekesksest sündmusest ja arutelude allikast on aja jooksul saanud eelkõige meelelahutus. Tänapäeva noorel on sisse lülitatud televiisor, samal ajal surfab ta internetis, suhtleb MSNis ja saab sõnumeid mobiiltelefoni. Arvestades olukorda, kus filme ja muusikat on võimalik laadida enne, kui need telesse jõuavad ning ise on võimalik produtseerida ja jagada videoid professionaalset tehnikat omamata, tekibki küsimus, kas n-ö vana meedia peab andma teed uuele meediale? | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Quu
Nu detsembris plaanib Digitelevisiooni AS pea üle Eestilist digi TV signaali! :)
!jeee
jah enne oli Starman ja siis elion ......kindlalt
|
|
Sellele küsimusele vastamiseks vaataks kõigepealt, mis vahepeal teleturul on toimunud. Muutused telemaastiku turul Telereklaami turu maht kasvab ja uusi kanaleid tuleb järjest juurde. TNS Emori andmetel on 2005. aastal reklaami müüdud 115 miljoni krooni võrra rohkem kui aastal 2002 (2002. a 195 mln kr, 2005. a 310 mln kr). Möödunud aastal tuli turule Pimp TV, just värskelt alustas MTV Eesti. Siia lisanduvad arvukad välismaised kanalid, mida pakutakse nii kaabli, satelliidi kui interneti kaudu. Juurdetulevad kanalid on enamasti nišikanalid – on valitud väga spetsiifiline tarbijagrupp, kellele saated ja sellest tulenevalt ka reklaam on suunatud. Siia kuuluvad nii noored muusikahuvilised, filmifanaatikud, vanade filmide austajad kui ka lapsed. Huvitav on täheldada, et üksikute saadete vaadatavus väheneb aasta-aastalt. Kui Financial Times’i veebikülje andmetel oli 1994. aastal BBC’l 182 saadet, mida vaatas 10 miljonit vaatajat, siis 2004. aastal oli selliseid saateid vaid 19. Eestis on sama tendents. Läbi aegade vaadatuimal teleseriaalil «Õnne 13» oli TNS Emori andmetel 1995. aastal 450 000 vaatajat. 2005. aastal oli see number juba 217 000. Muutuvad ka vaatajad Televaataja nõudmised televisioonile kasvavad. Ei olda rahul kõige pakutavaga, selle asemel soovitakse kaasa rääkida nii sisu kui formaadi osas. Näiteks võib tuua saates osalejate, saatejuhtide, teemade sisse- ja väljahääletamise. Suhteliselt levinud on videot mängiv iPod, samuti interneti kaudu leviv televisioon. Varsti võib oodata ka tellitavaid saateid, võimaldades valida, millist saadet või filmi vaadata. Arengud Eestis Esimesed sammud televisiooni internetti viimiseks tegi ETV 1997. aastal, pakkudes Aktuaalse Kaamera uudiseid. Kanal 2 ja TV 3 alustasid internetikeskkonnaga tv.ee aastal 2000, võimaldades vaadata telekanalite saadete salvestusi. Nüüdseks on tv.ee’ga liitunud ka Pimp TV. ETV tuli sarnase teenusega välja 2002. aastal, avades koostöös Elioniga internetikeskkonna ITV. 2005 ja 2006 lisandusid ETV Sport ja ETV 24, mis lisaks tekstile ka videolõike näitab. ETV 24s on võimalus vaadata nii Terevisiooni kui AK uudiseid. 28. septembril avas ETV uue internetiportaali ETV Pluss – põhinedes ITV-l on lisandunud ka eetris praegu olevate saadete interaktiivsed keskkonnad ja promoklipid. Tulevik Digi TV käes Televisioonimaailma vastus kõigile turu ja vaataja harjumuste muutustele on digi TV, ühendades endas interneti ja TV parimad omadused – kvaliteetne pilt, palju kanaleid, võimalus vaadata saateid siis, kui soovitakse. Eestis sai digi TV kättesaadavaks kõigepealt Elioni, nüüd ka Starmani klientidele. Aastaks 2012 lülitatakse Eestis praegune ehk analoogtelevisioon täielikult välja, selleks ajaks peavad televaatajad varustama end digiboksiga, mille kallim kõvakettaga variant lubab isegi reklaamidest üle hüpata ja saadet edasi-tagasi kerida. ETV näeb enda rolli käia ajaga kaasas ja edastada sisu vastavalt nendele kanalitele, kus vaataja on. Oleme edastanud sisu mobiili ja interneti kaudu, kindlasti läheme kaasa ka digirevolutsiooni ja uuendustega, mis sellega kaasnevad. |
