Kahe aasta eest kirjutas toonane opositsioonipoliitik Ivari Padar Postimehes arvamusloo, milles nõudis Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamist, ja seda vajadusel ka teiste infrastruktuuriobjektide arvelt. «Ise olen kõnealusel teel oma silmaga näinud vähemalt 25 hukkunut, kes mu mõtteid regulaarselt nii unes kui ilmsi kummitamas käivad,» kirjutas Padar. «Küsin irooniliselt, kui palju peab suurenema laipkoormus kilomeetri kohta,» nõudis ta senise tee ohtlikkusele viidates kiirtee võimalikult kiiret valmisehitamist. Kuu aja eest trükkis Postimees aga ära Eesti kaardi, kus kõige ohtlikumad teelõigud olid märgitud punasega. Tartu maanteel olid punasega märgitud Tartu ja Tallinna lähedased lõigud ja vaid mõned jupid ülejäänud teel. Peamiselt olid ohtlikud kohad suuremate linnade lähedal. Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger selgitas, et suuremate linnade lähistel juhtub rohkem õnnetusi seetõttu, et seal on tihedam liiklus. Üldiselt pole seal välja ehitatud kergliiklusteid, mistõttu on palju õnnetusi jalakäijate ja jalgratturitega. Samuti pole seal nn kogujateid, mistõttu on palju pealesõite teele, kus võib jälle saatuslikke õnnetusi juhtuda. Maanteeameti 2007. juuli väljaandes Teeleht kirjutas aga ameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg, et 2006. aasta liiklusõnnetuste ja hukkunute arvestuses on Tallinna-Tartu maantee ohutum kui näiteks Tallinna ringtee või Tallinna-Narva maantee. Riigiraha eelisjärjekorras Tartu maanteele suunamist ei toeta ka liiklustihedus sellel teel. Eelmise aasta andmetel sõitis ööpäevas Tallinna-Tartu maantee kõige väiksema liiklustihedusega lõigul Põltsamaalt Tartu poole napilt üle 6000 auto. Peaaegu igal Tallinna läheduses oleval väiksemal riigiteel on liiklustihedus suurem, ja vahel üle kahe korra. Sama kehtib Tartu ümbruse kohta, kus Tartu ringtee ja Valka ja Võrru viivatel maanteedel on liiklustihedus oluliselt suurem kui Tallinna-Tartu teel. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus oli eile puhkusel, kuid 2007. aasta augusti Teelehele antud intervjuus lausus ta, et kuna inimesed liiklevad peamiselt suuremate linnade lähistel, siis tuleb uusi teid just sinna ehitada. «Näiteks Tallinna ümbruse liiklusvajaduse rahuldamiseks peaks olema neljarajalised maanteelõigud Tallinnast Tabasalusse, Keilasse, Rapla poole (vähemalt Tallinna ringteeni), ka Tallinna ringtee ise,» märkis Sõrmus. Tema nägemuses on vaja Tartu maanteed ehitada ka Aruvallast kaugemale, kus lõpeb praegu neljarajaline tee. Ka Pärnu kandi rahvale on tema sõnul vaja neljarajalist teed kuni Areni Tallinna suunal ja Uuluni Ikla poole mineval teel. Tartu kanti on aga tarvis sellist teed Tartu ringteele ja Valga maanteele kuni Elvani. Juba sel aastal võib töö alata Kukruse-Jõhvi tee neljarajaliseks ehitamisel. Sõrmuse sõnul on Eesti maanteedele juba tekkinud liiklusummikud, ent nende asukohaks pole mitte Tartu maantee. Tartu maanteest oluliselt enam laiendamist vajavate teelõikude kõrval pole riigil aga raha isegi olemasolevate teede kordategemiseks. Eestis on 1165 kilomeetrit kattega teid, mille olukord on niivõrd halb, et tegelikult tuleks need kohe remonti panna. Ühe kilomeetri asfalttee remont maksab kuus miljonit krooni. Veel kehvemas olukorras on aga kruusateed, mida remonditakse vaid umbes viiendiku aastasest remondivajadusest. Vanast rasvast peavad need teed hetkel veel vastu, kuid millalgi tuleb praegust mahajäämust tagasi tegema hakata. Kehvas olukorras on peamiselt just väiksemaid kohti omavahel ühendavad riigiteed, mille remondilootused võivad saada veel suurema hoobi, kui poliitikud sunnivad maanteeametit ehitama Tartu kiirteed kütuseaktsiisi rahast. Nimelt on seadusega määratud, et teehoiu rahastamiseks peab riik andma vähemalt teatava protsendi kütuseaktsiisist. Kui sellest rahast hakatakse ehitama neljarajalist teed Tartusse, siis jääb teistele teedele lihtsalt vähem. Euroopa abirahast Eesti teedele kasu pole, sest selle võrra annab riigikogu tee-ehituseks vähem Eesti maksumaksja raha. Teede raha * Teeseaduse järgi antakse teehoiu rahastamiseks riigieelarvest vähemalt 75 protsenti kütuseaktsiisi ja 25 protsenti erimärgistatud kütuse aktsiisi vastava aasta kavandatavast laekumisest. * Euroopa Liidu abirahast tee-ehituse eelarve ei kasva, vaid selle võrra antakse lihtsalt riigieelarvest vähem raha. * Sel aastal on maanteeameti eelarve 3,6 miljardit krooni, millest teede ehitamiseks ja remondiks kulutatakse 2,7 miljardit. Allikas: maanteeamet
|
