Noored disainerid annavad uue näo kolikambrisse unustatud kraamile, katavad seina purkidega ja nikerdavad kasepakust lambi. Miks nad seda teevad? On noorte loojate ideedel ka jumet?
Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilased Marko Ala ja Joonas Torim kujundasid tänavusel sisustusmessil 700-ruutmeetrise disainiala, kus lisaks eri autoritele ja firmadele esitleti Eesti noore disaineri auhinna SÄSI ja disainiaasta näitusi. Eesmärk anda lühike, ent värvikas ülevaade Eesti disaini hetkeseisust ja süvendada teadmist, et disain ümbritseb meid kõikjal. Seda näitas väga hästi juba kogu ala kujundus, kus ühele tähistatud käiguteele oli joonistatud keksukast, Joonas Torimi kujundatud lustakal kasepingil sai jalgu puhata jms.
Disainialal püüdsid pilku Sirli Ehari, Marko Ala ja Joonas Torimi valgustid, Janno Roosi ja Andres Labi purgisein-mahuti, Monika Järgi ja Liisa Tomasbergi tekstiilid, samuti Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste valmistatud toolid ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite taburetid.
Disainiala planeerijate endi muljetavaldav boks «OOT-OOT» tõmbas uudistajaid ligi. Noormehed olid valgustite disainimisel kasutanud kolikambrisse visatud asju – vineerist lapsetooli, nõukogudeaegset Aalto kolmejalgse tabureti klooni jm. «See on tohutu materjali kokkuhoid ja samas taaskasutus – äravändatud teema, kuid idee on siiski õilis,» tõdes Ala.
Valgusteid on võimalik ka väikeseerias toota. Põnevaim uut elu alustanud lampidest on Torimi n-ö harkjalg. See sai alguse Võru vanavarapoes sada krooni maksnud jändrikust, mille kohta Torim kuulis, et tegu on endisaegse ohukolmnurgaga: postitõldade kutsarid panid pimedal ajal peatudes harkjala välja ja pistsid auku, kus praegu on lambi koht, läidetud tõrviku.
Vaimukas on ka Ruumilabori sisearhitektide Janno Roosi ja Andres Labi looming. Näiteks valgusti Pirnikompott koosneb purki pandud elektripirnidest, millest üks ka põleb. Labi ja Roosi kavandatud purgiriiul, mis esmapilgul mõjub lihtsalt installatsioonina, on aga tegelikult vahva väiksemete panipaik: klambriga seina kinnitatud purgikaantele võib külge keerata eri suurusega purke, milles mitmesuguseid asju hoida. Näiteks köögis võiks neisse panna maitseaineid või kuivatatud ürte, õmblustoas niite, nööpe vms.
Kuigi tekstiilidisainereid esines disainialal vähe, oli nende toodang kõrgetasemeline – Monika Järgi autoritehnikas kootud vaibad ja Liisa Tomasbergi vilditud katted, samuti Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna kudumid.
Disainiala õnnestumisest kindlust saanud Marko Ala ütleb, et ettevõtmisega on kavas edasi tegelda ja ilmselt saab disainiala tulevikus näha ka Tallinnas.
