|
«Üks väärarusaamu on, et margariin kui taimne rasv on ka tahkel kujul
loomsest rasvast tervislikum,» nentis Tartu ülikooli biokeemia instituudi
biokeemik Tiiu Vihalemm intervjuus Pärnu Postimehega.
«Paraku näitavad teadusuuringud, et tervislik taimne õli ei jää sugugi
niisama tervislikuks pärast tööstuslikku muutmist poolvedelaks ehk hüdrogeenitud
rasvaks või tahkeks taimerasvaks. Taimsete õlide struktuur muutub töötlemise
käigus ega sobi sellisena inimese keharakkudega,» lisas Vihalemm.
Hüdrogeenitud rasvad on ohtlikud
Hüdrogeenimine on Vihalemma sõnade järgi keemiline protsess, mille käigus
taimsetes õlides olevate rasvhapete kaksiksidemetele lisatakse vesinikuaatomid.
Selles protsessis läheb osa looduslikest polüküllastumatutest tsis-rasvhapetest
üle transvormi, mis soodustavad õli tahkumist ja tõstavad õli vastupidamist
oksüdatsioonile.
«Inimese organism ei omasta küllastatud transrasvhappeid ja seetõttu
kahjustavad nad inimese veresooni ja soodustavad nende lupjumist, avades otsetee
südame-veresoonkonnahaigustele,» selgitas Vihalemm.
Margariini tootmisel muudetaksegi vedel taimne õli hüdrogeenitud rasvaks. See
on kordi odavam ja paremini säiliv kui rõõsk koor ja või.
«Meil müüdavad margariinid on enamasti segu looduslikest ja hüdrogeenitud
rasvadest,» väitis Vihalemm. «Margariinides on transrasvhappeid kaks kuni kümme
korda rohkem kui võis. Et margariinid säiliksid pikka aega, lisatakse neile
odavaid sünteetilisi antioksüdante E 320 ja E 321, mis omakorda võivad olla
paljude jaoks allergeenid.»
Biokeemiku väitel on kõige ohtlikum pikaajaline ja rohkelt hüdrogeenitud
rasvu sisaldava toidu söömine.
«Veresoonte seinad kahjustuvad aeglaselt, esialgu märkamatult,» rääkis
Vihalemm. «Tervisele pole ohtlik, kui päevas söödu sisaldab üks-kaks grammi
transrasvhappeid, ent Lääne-Euroopa riikides tarbitakse neid kuni 5,4 grammi
päevas.»
Eriti probleemne on Vihalemma arvates aga, et väga paljud toidud sisaldavad
hüdrogeenitud rasva, näiteks jäätis, küpsised, saiad, kastmed, leivakatted,
majonees, sünteetiline kohvi- ja vahukoor, koogid-tordid, friikartulid,
burgerid, krõpsud, isegi mõned kohukesed.
«Inimene ei taju, palju ta transrasva saab ka margariini söömata,» märkis
Vihalemm. «Kuigi mujal maailmas toodetakse margariine, mis on tahkestatud
sojavalgu lisamisega, pole need veel Eestisse müügile jõudnud.»
Küll on jõudnud Vihalemma kinnitusel praeguseks poelettidele Eestis toodetud
sojavõided, -jogurtid, -kreemid ja -majonees, mis on nii kolesterooli- kui
transrasvhapete ja laktoosivabad. Lisaks leiab sojatoodetest letsitiini
kolesterooli ainevahetuse regulatsiooniks ja mälu parandamiseks.
Lastele võiks Vihalemma sõnade järgi ikka ka mõõdukalt võid lubada.
«Võisse ei panda lisaaineid,» nentis Vihalemm. «Traditsiooniline hapukoorevõi
sisaldab küll 80 protsenti piimarasva ja muidugi kolesterooli, kuid kolesterooli
sisaldavad segatüüpi margariinidki. Pealegi vajab inimorganism mõõdukas koguses
kolesterooli.»
Vale õli rikub tervist
Üht-teist tasub teada toiduõlidestki. Toiduõlid jagunevad rafineeritud ja
rafineerimata õlideks. Esimesed on toodetud kuumtöötlemisega, teised
külmpressimisega. Külmtoodetud õlid on küll kasulikumad, sest õlides säilivad
vitamiinid ja rasvhapped, ometi sobib praadimiseks, küpsetamiseks ja
frittimiseks vaid kuumtöödeldud ehk rafineeritud õli. Rafineerimata õli koht on
salatis.
Tuntud kokk ja paljude kokaraamatute autor Maire Suitsu on rääkinud Järvamaa
Teatajale, et praadimisõlid peavad taluma pannil või frittimisnõus tekkivat
kõrget kuumust, ilma et neis tekiksid kantserogeensed ained. Need ained
lõhustavad vitamiine, takistavad ensüümide tegevust ning ärritavad magu ja
seedeorganeid.
«Rafineerimata õlis on palju küllastumata rasvhappeid,» kinnitas Vihalemmgi.
«Rafineerimata õli kuumutamisel selles kaksiksidemete arv väheneb, õli pakseneb
ja tekib palju transrasvhappeid, mis on oksüdeeruvad ja mõjuvad seedekulglale
halvasti. Kuigi seda pole teaduslikult tõestatud, on seostatud, et rafineerimata
õli kuumutamisel tekkivad jääkained võivad vähki tekitada.»
Suitsu ei soovitanud praadida ka õlidega, mille kasutussoovitus pole selge.
Samuti ei tasuks kuumutada erilise maitsega nagu pähkli-, seesami-, mandli- ja
muid õlisid. |
