Kolmandat aastat toimub rahvusvahelise tarbijate õigusi kaitseva organisatsiooni ICPEN eestvedamisel enam kui 30 riigis kampaania, mis keskendub internetis levivate petuskeemide tutvustamisele ja õhutab internetti turvaliselt kasutama. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Oss
Kui inimene on loll ja tahab oma raha tuulde loopida ning pärast käib politseis rääkimas, kui loll t...
|
|
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa sõnul on kampaania eesmärgiks vähendada internetipettusi tarbijate teadlikkust tõstes. «Mida enam eri petuskeemidest rääkida, seda rohkem neid ära tuntakse,» ütles ta. Kuna aina enam kauplusi ja teenusepakkujaid on muutumas internetipõhiseks, kolib internetti ka järjest rohkem pettureid, kes mõtlevad välja järjest raskemini tuvastatavaid petuskeeme. Levinuimatest internetipettustest tõi Vaksmaa näiteks pärandi- ja loteriivõidu teated, kus inimestelt küsitakse pärandi või võidu kättesaamiseks investeeringut, põhjendades seda asjaajamiskuludega. Tihti on teadetes antud ka telefoninumber, kuhu tuleb helistada, kuid pärast selgub, et helistaja on rääkinud paari minuti jooksul tuhandete kroonide eest. Levinud on ka pangaparoolide püüdmine ehk inimesele saadetakse justkui pangalt tulnud kiri, milles tal palutakse «tehniliste tööde pärast» oma paroolid edastada. Olemas on ka püramiidskeemid, mis kutsuvad üles kergesti ja kiirelt raha teenima, «hädasolijate» abipalved, tööta-kodus-skeemid jne. Kõiki neid ühendabki Vaksmaa sõnul see, et tarbijalt küsitakse mingil põhjusel ettemaksu. Internetipettused ei tunne Vaksmaa väitel riigipiire, see aga seab takistusi petturite tuvastamiseks ja tabamiseks ning pettused jäävad enamasti lahendamata. Seetõttu tasub juba eos ettevaatlik olla. «Kui ikka raha küsitakse või uskumatu pakkumine tehakse, tasub asjasse umbusklikult suhtuda,» soovitas Vaksmaa. Eriti tuleks tema sõnul ettevaatlik olla isikuandmeid või krediitkaardi numbrit avalikustades. Tarbijakaitseamet kutsub inimesi üles internetipettuste ennetamise kuul oma kogemustest selles valdkonnas teada andma ja niiviisi teistele tarbijatele õpetust jagama.
Enamlevinud pettused • Kiri selgeltnägijalt, mis lubab tasu eest muuta elu või ennustada tulevikku. • Internetioksjonid, kus müüjad kaovad rahaga, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. • Püramiidskeemid, milles lubatakse kerget raha või kingitusi. • Kiri, milles väidetakse, et olete saanud päranduse, mille kättesaamiseks tuleb saata raha dokumentide kordaajamiseks. • Kiri, mis teatab loteriivõidust. Esmalt nõutakse investeeringut, näiteks asjaajamiskulude katmiseks. • Tööta-kodus-skeemid, mille jaoks palutakse ettemaksu materjalikulude katmiseks. • Tutvumiskuulutuse kaudu leitud välismaalane soovib külla tulla, paludes lennukipileti jaoks raha laenata. Allikas: tarbijakaitseamet Oma kogemusi internetipettustega saab saata tarbijakaitseameti kodulehele www.tka.riik.ee/?id=2987 või aadressile arvamus@consumer.ee. Kogemuse saab kirja panna ka portaali Tarbija24 kaebuste-raamatusse . |
