Detsember: kinnisvaramull läks lõhki
31.12.2007 00:01
Kaire Uusen, Postimees
Kui mullu täitusid kinnisvaraarendajate taskud miljonitega, siis sel aastal kahanes tehingute arv, langesid hinnad ja kruntide müük jäi hoopis soiku. Hiljuti kullas supelnud väikesed ja suuremad arendajad sattusid raskustesse. |
| |
|
 |
Foto: Mihkel Maripuu |
|
|
|
|
Maa-ameti andmeil vähenes tänavu enim hoonestamata elamumaade tehingute arv: võrreldes 2006. aasta sama ajaga tehti üle kahe korra vähem tehinguid. Hoonestatud elamumaade tehinguid on ligikaudu 20 protsenti vähem ja korteritehingute arv on vähenenud umbes kümme protsenti.
Kõige enam vähenes 2007. aastal kruntide müük, seal kukkusid hinnad võrreldes kevadega kohati lausa 30–40 protsenti. Tagasilöök maade turul toimus kinnisvarafirmade sõnul neis piirkondades, kuhu uusehitus ja kinnisvarabuum kohale jõudsid ehk siis suurte linnade lähiümbruses.
Eesti üldine ebaühtlane areng lõi välja aga ka kinnisvaraturul, sest kui lisaks Tallinna, Tartu ja Pärnu korteritele tabas 10–20-protsendiline hinnalangus ka eramute ja kruntide turgu, siis mõnes maakonnas kinnisvarahinnad hoopis tõusid ja tehti rohkem tehinguid.
Vastuoluline on seegi, pea kõigis maakondades püstitati korterimüügis uued hinnarekordid. Tallinnas müüdi kalleim korter 35 miljoni krooni eest. Võrdluseks, kinnisvarabuumi kõrgaastail 2005 ja 2006 suudeti Harjumaal kalleimad korterid müüa «vaid» 11,5 ja 21,6 miljoni krooni eest.
Sellal kui pangad enam laenu ei anna, palgatõus pidurdub ja inflatsioon kasvab, käib 10 000-kroonist palka teenivale eestlasele nelja-viie miljoni kroonise maja ost üle jõu.
Seega on oodata kinnisvaraostjate vähenemist ka 2008. aastal ning turu paigalseisu või langust seni, kuni eestlaste palgad pole jõudnud Euroopa tasemele. Kui ikka eramu Viljandis maksab kolm miljonit, näiteks Rootsis aga kaks miljonit Eesti krooni, siis ei saa Eesti kõrgeid hindu põhjendada tööjõukulu, materjalihindade ja asupaigaga, vaid pigem siinsete ehitus- ja kinnisvarafirmade kasumiahnusega. |
|
|
|
|
Vanemad uudised .