Sellise küsimuse võib enda käest küsida iga tavakodanik, vaadates viimase aja
hinnatõuse. Ühel hetkel võib soojus ja elekter maksta nii palju, et inimesed
hakkavad elama kingakarpe meenutavates pisiboksides, kus mahub täpselt magama.
Selline hotell olla Jaapanis juba olemas.
Enamik teab maksukoormust: andam sotsiaalfondi ja haigekassale ning tulumaks
eelarvesse, ongi pool rahast kulutatud. Nüüd tuleb ära maksta elekter ja soojus
ja mu selline, mille hinnale lisandub 18-protsendiline käibemaks. Siis veel
aktsiisid ning kodanik avastab, et maksud ja esmatarbed on teinud rahakotis
puhta töö.
Kui tööandja on eraldanud teile 10 000 krooni palgafondist, siis jämedalt
6000 krooni liigub sellest erinevaid teid pidi eelarvesse tagasi.
Näiteks kõrgema ametniku 60 000 kroonist liigub eelarvesse tagasi ligikaudu
36 000 krooni, kui härra Minister kõik ära kulutab.
Seega ametnike palga tõus toidab eelarvet ja loob kunstliku püramiidskeemile
sarnaneva edu.
Kui erasektor peab oma palgaraha teenima müües, eksportides ja kui vaja ka
peapeal seistes, siis riigisektor võtab pappi lihtsalt eelarvest, tekitades
sellega automaatse tagasilaekumise. Loomulikult, kes on riigiraha pumbale
lähemal ehk palgaastmestiku kõrgematel tasemetel, reguleerivad seda voogu
innukalt enda kasuks.
Tavakodanikul aga tekib probleem, kuidas vältida surnukskülmumist. Üks
võimalus on hakata FIEks ehk füüsilise isikuks ettevõtjaks või isegi OÜks ning
üritada kõik soojuse ja elektri ning bensiiniga kaasnevad kulud kanda kuludesse
enne maksude arvestamist.
Teine võimalus on minna riigikogu liikme või vallavanema juurde sulaseks ja
rassida tema põllul teopäevi. Loomulikult ikka OÜna või FIEna või päris mustalt.
Igatahes on kõikvõimalikud kõrgemad riigitegelased tugevas konkurentsieelises
ülejäänud ühiskonna ees, sest neil on võimalik oma sissetulekuid turust
sõltumatult reguleerida. See asjaolu on viimasel ajal närvi ajanud kõik
eraettevõtjad, sest nad tunnevad tohutut survet palkadele tingimustes, kus asjad
ei lähe enam väga hästi.
Kuid ega ka ametnikel kerge ei ole. Ka neile tõusevad hinnad, kuid nende
horisondil särab Brüssel oma megapalkadega.
|