Eesti osales Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) poolt 57s maailma riigis läbi viidud kolmeaastases uuringus esimest korda. Eile OECD avaldatud tulemuste järgi on Eesti 15-aastaste kooliõpilaste teadmiste tase ja oskused ühiskonnas hakkama saada uuritud riikide seas viiendal kohal. Samal tasemel on Jaapani õpilased. Selle tulemusega edestas Eesti kaugelt oma lähinaabreid Lätit (28. koht), Leedut (32. ) ja Venemaad (35.) ning ka Rootsit (22.) Kõige kõrgema hinnangu andis test Soome kooliharidusele, järgnesid Hongkong, Kanada ja Taiwan. Viie harituma seas «Parafraseerides peaministrit – me oleme jõudnud maailma viie harituma rahva hulka, selle üle tasub uhkust tunda,» kommenteeris haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. «See on võib-olla isegi olulisem kui maailma viie jõukaima riigi hulka jõudmine.» Lukase sõnul näitab kõrge koht PISA-testi edetabelis, et Eesti üldhariduskoolides on õppetöö korraldatud nüüdisaegsel tasemel ning jutud koolide õppekavade sobimatusest on üle võimendatud. Eelkõige näitavad PISA-testi tulemused Lukase sõnul aga Eesti õpetajate tublit tööd. «Usun, et need tulemused tõstavad õpetajaameti prestiiži ka ühiskonna silmis,» lisas ta. Kui varasemad OECD PISA-testid keskendusid õpilaste lugemisoskuse ja matemaatilise taibu hindamisele, siis seekord oli rõhk asetatud loodusteadustele. Eestist osales 169 kooli, mille rahvusvaheline PISA keskus oli varem välja valinud. Testi tegi mullu aprillis läbi 5200 15–16-aastast õpilast. Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õppealajuhataja Lilian Auna ülesandeks oli mullu kevadel õpilastele selgitada, mida PISA-test endast kujutab, kuid mingeid erilisi ettevalmistusi selleks tema kinnitusel ei tehtud. «Leidsime, et loomulik tulemus on õige,» sõnas Aun. Testi osalema valitud õpilased vastu ei puigelnud ning Auna sõnul leidsid õpilased tagantjärele, et testis ei olnud midagi üle jõu käivat.» Kuidas kellelgi läks, ma ei tea, sest reeglite järgi tuli testid kohe edasi anda,» meenutas ta. Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets kinnitas, et nemadki võtsid testiks valmistumist rahulikult. «Sahinaid, et Eestil läks hästi, oleme kuulnud, ja kui koht on tõesti nii kõrge, siis võime küll väga rahul olla,» sõnas ta. Laanemets lisas, et seni on Eesti vaadanud soomlaste poole, kes on saanud PISA-testis häid tulemusi. «Nüüd võime ka ise rõõmu tunda selle üle, et midagi on meie hariduses paljude probleemide kõrval ka hästi,» märkis ta. Info lekkis Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse PISA-koordinaatori Gunda Tire sõnul ei saa nad testitulemustele paraku veel ametlikku hinnangut anda, sest uuringu tulemused avalikustatakse ametlikult alles järgmisel teisipäeval. «See, et mõned riigid selle info välja lekitasid, on äärmiselt inetu juhtum,» märkis ta. «Aga meie peame ikkagi kehtestatud embargost kinni.» Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma sõnul saab testitulemusi täpsemalt analüüsida pärast ametliku kokkuvõtte saabumist. Küll aga on PISA-test tema sõnul piisavalt objektiivne, et teha järeldusi nii oma kooli kui Eesti kohta tervikuna. «See on üks vähestest võimalustest end muu maailmaga võrrelda,» sõnas ta. PISA-test • PISA-test on rahvusvaheline õpilaste hindamise programm, millega mõõdetakse 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi ühiskonnas iseseisvalt hakkama saada. Testi küsimustik ei järgi ühegi riigi kooliprogrammi, vaid on universaalne. • Esimesel PISA-uuringul 2000. aastal osales 43 riiki ja rõhuasetus oli funktsionaalsel lugemisoskusel. 2003. aastal 41 riigis toimunud teine uuring keskendus matemaatilisele kirjaoskusele. 2006. aastal vähemalt 58 riigis korraldatava uuringu rõhuasetus on loodusteaduslikul kirjaoskusel. • Aastal 2003 olid Eesti õpilased edukad rahvusvahelises matemaatika ja loodusainete uuringus TIMSS – loodusainetes oldi Euroopa edukaimad, matemaatikas Euroopa riikidest kolmandal kohal.
Allikas: PM |
