|
Suurimad ületamised tuvastati Ida-Virumaal ja eelkõige Vaivara vallas, kuid
ka Harjumaal ning Lääne-Virumaal oli kõrgeid sisaldusi. Tartumaal olid tulemused
üldjuhul madalamad, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Agnes
Jürgens.
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukleiidide
lagunemisel.
Ta võib levida pinnases kümnete meetrite kaugusele ja teatud tingimustel
imbuda läbi vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse.
Radooni ja tema lühiealiste tütarnukliidide sissehingamisel suureneb
inimestel kopsuvähki haigestumise risk, kusjuures Eestis tekitab radoon
hinnanguliselt 90 uut kopsuvähi juhtumit aastas.
Kokku uuriti 30 valla ja linna 208 lasteasutuse hoonet, millest ei vastanud nõuetele 102 ja vastas nõuetele 106 .
Keskmine radoonisisaldus oli lubatud piirväärtusest kõrgem 66 hoones ning 36
hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis.
«Probleeme kõrgenenud radoonisisaldusega esines koguni 49 protsendis
hoonetes,» ütles uuringu läbiviija, Kiirguskeskuse radoonispetsialist Evelyn
Pesur.
«Kõrgeim tulemus, mis ruumi siseõhus mõõdeti, oli 3850 bekerelli kuupmeetris
- see on ligi 20 korda kõrgem, kui on lubatud piirväärtus.»
Eesti seaduste ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud normide järgi tohib see
näitaja olla aga vaid 200.
Lisaks mõõtmistele andsid uuringu läbiviijad soovitusi radoonisisalduse
vähendamiseks. Need on peamiselt ehituslikud ning tehnilised võtted, millega
suletakse radooni sisseimbumise kohad või juhitakse radoon hoone alt nii minema,
et ta siseruumidesse ei jõuakski.
Uuring peaks olema abiks kohalikele omavalitsustele, et vähendada laste ning
lasteasutuste töötajate terviseriski.
Kiirguskeskus valis uuringuks sellised piirkonnad, kus elumajades on
tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi.
Peamiselt on radooniohtlikud Põhja-Eesti, kohati ka Lääne-Virumaa ning
Tartumaa. Toimetas Alo Raun, PM online |
kõik galeriid
