|
Eesti tööjõuturg on mõne aastaga täielikult muutunud: kui varem oli puudu
ametikohtadest, siis nüüd napib inimesi, kirjutab Sakala.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | äri?
Tööturuameti kodulehel kirjas, et tööpakkumisi on 3206, tööotsijaid 92. Ilus statistika, et meil on ...
olavsu1
tööturuamet? mida see teeb? raiskab rigiraha. nemad ju ei tee tööpakkumisi, tööd otsi ikka ise. ...
|
|
Sakala intervjueeris Tööturuameti Viljandimaa osakonna juhataja Peep
Raju.
Kas teie asutus on suutnud teistsuguse
olukorraga kohaneda?
Ma usun küll. Nende inimestega, kes jäävad praegu töötuks, ei ole erilist
probleemi. Nad võtavad end Tööturuametis arvele, saavad veidi aega toetust ja
leiavad üsna kiiresti sobiva töö. Vajaduse korral pakume neile võimalust ümber
õppida.
Pikaajaliste töötutega tegelemiseks on meil nüüd märksa rohkem aega: saame
neile varasema kümne minuti asemel pühendada kuni tunni. Igaühel on oma
juhtumikorraldaja, kes aitab koostada tööotsingu kava.
Juhtumikorraldusega hakkasime tegelema tänavu 1. jaanuarist. See tähendab, et
iga inimest ja tema probleeme võetakse kui juhtumit, mis tuleb ära lahendada.
Meile on uudne, et vahel pole lahenduseks üldse töö, vaid näiteks puudeastme
saamine, sest inimene pole võimeline tööd tegema.
Püüame tõmmata Tööturuametisse ka neid, kes ei ole siin arvel. Ametlikult on
Eestis registreeritud 14 500 töötut, kuid tööjõu-uuringu teise kvartali andmed
ütlevad, et neid on hoopis 42 800. Vahe on kolossaalne: 30 000 inimest on
kusagile kadunud!
Proovime nad üles leida. Käisin sel teemal rääkimas omavalitsustes ja tänu
sellele tuli meie registrisse paarkümmend inimest, kes ei ole enam kaua aega
arvel olnud. Neid aidates suudame natuke hõivet parandada.
Kes need 30 000 inimest on?
Suures osas on nad heitunud — pikaajalised töötud, kes on otsimisest
loobunud. Nad on lootuse kaotanud ja ütlevad, et neid ei võta niikuinii keegi
tööle, hoolimata sellest, kui palju kohti praegu saada on. Need paarkümmend, kes
ennast registreerima tulid, on ilmselt just sellest rühmast.
Uuringu järgi on töötus ka noorte hulgas suur, ehkki meile tulevad nad harva.
Seepärast tahame hakata koolilastele rohkem infot jagama.
Kui mõni aasta tagasi ei soovinud keegi palgata kogemusteta noort ja nii
puudus tal omakorda võimalus kogemusi hankida, siis nüüd on olukord noortele
soodne: firmad ise õpetavad nad hea meelega välja.
Puudega inimesed on samuti oluline grupp. Kui nad ennast meil arvele
võtaksid, saaksime koos vaadata, milliseid sobivaid töökohti Viljandis üldse on,
ning koostada konkreetse tegevuskava.
Kui palju registreerimata töötuid võib Viljandimaal peidus
olla?
Minu käigud valdadesse ilmselt annavad veel tulemusi, sest lõpetasin alles
novembris. Arvan siiski, et väga palju neid ei ole. Näiteks Võhma aselinnapea
ütles, et selles linnas istub kolm töötut bussijaamas ja see ongi kõik. Võtavad
napsi, vahel aitavad ka kedagi, aga tööd kui sellist nad ei tee ega olegi
sellest huvitatud.
Kindlasti pole olukord kogu Eestis ühesugune. Mida tihedam on asustus, seda
rohkem võib olla registreerimata töötuid. Tõenäoliselt annab põhilise osa
sellest 30 000-st Ida-Virumaa, kus on spetsiifilised erialad. Kui oled kogu elu
kaevur olnud, on raske midagi maa peal tegema hakata. Kunagi prooviti kaevureid
kondiitriks õpetada, aga ma ei usu, et sellest midagi eriti välja tuli. Igale
inimesele tuleb ikka eraldi lahendus leida.
Kindlasti kaotasid paljud heitunud lootuse tööd leida juba tol ajal,
mil seda tõesti polnud. Kas nemad võivad praeguses olukorras ametisse
saada?
Võivad küll: nende teenuste kaudu, mida saame neile osutada. Pikaajalised
töötud lähevad esmalt konsultandi juurde, saavad oma tööotsingu kava,
grupikonsultatsiooni ja muud abi. Vahel tuleb aastaid tööturult eemal olnutele
õpetada kõigepealt näiteks õigeks ajaks tööle tulemist ja neid üldse tööga
harjutada.
Kõige tähtsam on kahtlemata koolitus, aga pakume ka ettevõtluse alustamise
toetust, mis samuti inimesi tööturule tõmbab. Rahale eelneb muidugi
ettevõtluskoolitus, et panna mõte liikuma ning õpetada inimest äriplaani
koostama ja kaitsma.
Ettevõtjate hulgast on kostnud nurinat, miks peaks riik praegust
kaadrinappust arvestades töötutele toetust maksma.
Toetust, olgu selleks siis töötukassa väljamaksed või riiklik töötutoetus,
saavad ainult need, kes on hiljuti töötuks jäänud. Töötuskindlustust makstakse
kokku kuus kuud ja pärast seda veel kolm kuud abiraha.
Toetuse maksmises pole midagi hullu, sest need inimesed lähevad peagi jälle
tööle. Neile aga, kes pole juba aastaid ühtegi kohta pidanud, ei anna riik
niisama lihtsalt midagi. Nende eest peab hoolitsema omavalitsus. Et sealt abi
saada, tuleb end enamasti meil töötuna registreerida.
Maapiirkondades on toetustest elavaid inimesi kahtlemata rohkem, sest sõidud
on kallid ja pikad. Väljaõppinud inimestele makstakse juba nii palju, et tööle
sõitmine tasub ennast ära. Kui aga oskusi ei ole, läheb sõitmine liiga
kalliks.
TÖÖTUS
Oktoobris registreeriti Viljandimaal 542 töötut ja 334 vaba töökohta. Kuu
ajaga lisandus 86 registreeritud töötut ja 52 inimest leidis uue ametikoha.
Allikas: Tööturuamet
|
