Tervis

Äsjases uuringus võrreldud Eesti ja Itaalia kanepikasutamine tudengite seas paljastas uimastikultuuris üsna kardinaalsed erinevused: suhtarvuliselt on tarbijaid ühepalju, kuid võrreldes Itaaliaga, kus kanepisuitsetamine noorte endi seas on avalik, toimub see Eestis üsna suletud rühmades.

Seoses sellega areneb Itaalia noortel kergemini välja ka sisemine kontrollimehhanism, kirjutab sotsioloog Peeter Vihma Eesti Ekspressis.

VIIMASED KOMMENTAARID rahvuslane http://news.independen  t.co.uk/uk/crime/artic  le1870841.ece proovisin, halb maitse, haiseb  jubedalt nagu pesemata  kodutu ja kõige  tähtsam- ma armastan  oma keha liialt  palj... Teised kommentaarid

Uuringu aluseks on eelmise aastatuhande lõpul ilmunud nn uimastikasutamise normaliseerumise teooria, mis raputas senist arusaama uimastikasutajatest kui vähem või rohkem tavaühiskonnast erinevatesse rühmadesse kuuluvatest inimestest.

Normaliseerumine ei tähenda aga seda, et kõik noored kasutavad uimasteid. Tänapäeval on lihtsalt enamik noori olnud keskkonnas, kus kasutatakse uimasteid, või on neid neile otseselt pakutud. Enamikul noortest tuleb ühel eluetapil langetada otsus, kas suitsetada ringis pakutud joint’i või neelata pihku surutud ecstasy-tablett; samas on nad oma valikute tegemisel varasemast märksa informeeritumad.

Kontrolli omamises mängivad olulist rolli isiklikud sisemised normid. Nii nagu lastele püütakse õpetada, et klaas veini õhtusöögiga on mõistlik, pudel viina klassiekskursioonil aga mitte, võib loota, et ka uimastite puhul jääb uudishimust ajendatuna proovimine esimeseks ja viimaseks korraks või uimastivaimustus möödub probleemideta.

Selleks, et välja uurida, kuidas normaliseerumine mõjutab isiklikku kontrolli, võrreldi uuringus kolme kanepisuitsetamise aspekti Tallinnas ja Torinos: kuidas noored kanepit hangivad, mil määral ja kelle eest peavad oma tegevust varjama ning millised on kanepisuitsetamisega seotud normid.

Tulemused näitasid, et põhierinevused seisnevad avalikkuses versus salastatuses. Kui Torinos on kanep tänavadiilerite käest kõigile kättesaadav, siis Eestis on kanepi hankimiseks kujunenud teatud võrgustikud; sama kehtib ka kanepi tarbimise puhul, kus Eesti noored hoiavad seda tihti salajas isegi oma tüdruk- või poisssõbra eest. Pikemas perspektiivis hoiab aga asja avalikkus kanepi tarbimise mõõduka.

Eestis kasutavad kanepit küll täiesti tavalised noored, kuid kanepisuitsetamine ei ole veel sugugi normaliseerunud, vaid toimub endiselt väikestes gruppides. Subkultuurides levivad arusaamad võivad aga noort inimest veenda, et «kanep on äge», samal ajal räägitakse kanepist avalikult väga vähe. Mida lihtsamalt, selgemalt ja ausamalt uimasteid käsitletakse, seda kergem on noortel kujundada välja oma seisukoht ja öelda vajalikul hetkel «ei».

Toimetas Marina Zemtsovskaja, PM online