Tervis

Maailmas peetakse tõhusaks, kui metadooniga asendus- ja võõrustusravi saab iga viies süstiv narkomaan. Süstivate narkomaanide asendusravi on hinnatud üheks paremaks vahendiks, mille abil HIV-nakkuse levikule piir panna.

VIIMASED KOMMENTAARID Ewil Täiesti nõus  Pragma-ga.Seadusi  tuleks karmistada ja  igasugune tatiste  narkarite elustamine  ja rahara... Pragma Milleks riigi raha  raisata võõrutuseks,  kui inimene on teinud  valiku, meil ju  demokraatia, teine  asi... Teised kommentaarid

Ravi põhiefekt seisneb selles, et narkomaanid loobuvad süstimast, käies iga päev võõrutuskeskuses metadoonilonksu saamas.

Metadoon ei anna kaifi, kuid samas ei pea narkomaan piinlema võõrutusnähtude käes. Sotsiaalministeeriumi

HIVi/aidsi peaspetsialisti Triinu Tikase sõnul saab Eestis ravi märkimisväärselt vähe narkomaane.

Riik peaks võtma üle

Erinevate uuringute põhjal hinnatakse Eestis süstivate narkomaanide koguarvuks 14 000, neist ravi saab viis protsenti.

Eestis tasub narkomaanide võõrustusravi eest aidsi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise ülemaailmne fond, nn Global Fund, mis on siin tegutsenud 2003. aasta sügisest ning tuleva aasta septembri lõpus lõpetab Eesti projektide rahastamise.

Mullu valitsuses heakskiidu saanud riikliku HIV-strateegia kohaselt võtab riik alates tuleva aasta oktoobrist üle kõik Global Fundi rahastatud tegevused, sealhulgas ka narkomaanide asendusravi.

Tänavu kulutab Global Fund Eestis 40 miljonit krooni, sellest narkomaanidele 13 miljonit.

Narkomaanide asendus- ja võõrutusravimi metadooni jagamisele kulutab fond tänavu kuus miljonit. Selle eest saab ravi umbes 600 varem süstinud narkomaani.

Ei kuluta sentigi

Kui fond oma tegevust alustas, oli ravisaajaid 100.

Eesti riik ei eralda raviks sentigi. Tallinna linn tasub eraldi Lääne-Tallinna keskhaigla Koplis asuvas keskuses kokku 70 narkomaani metadoonravi eest.

Global Fundi programmijuht Annika Veimer märkis, et ühe inimese kohta maksab ravi kuus pisut üle 1000 krooni. Eestis on eelduseks, et raviasutusel on psühhiaatrilise teenuse litsents. See muudab ravi kalliks.

Tigase sõnul on riike, kus ravi võivad anda ka perearstid. See küsimus on Eestis seni selgeks vaidlemata. «HIV-epideemia seisukohalt peaks saavutama, et võimalikult suur osa narkomaane ennast ei süstiks, vaid saaks asendusravi,» märkis ta.