Kui praegu jõuab WiMaxi võrgu kaudu internetiühendus Eestis umbes 2000 majapidamisse, siis suurima tugijaamade arvuga sideettevõtja Norby Telecom peab reaalseks, et kahe aasta pärast on see arv juba 20 000. Ka teine WiMax-võrgu ettevõte, riigiosalusega Levira, prognoosis järgmise aasta lõpuks 10 000 ja kahe aasta pärast umbes 20 000 ühendust. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jama
Tugimast on kodust ca 4 km kaugusel ja signaali ei ole! No mis kaetusest siin rääkida saab? Mul, mul...
eccentric
küsimus pole tehnilistes võimalustes vaid puhtalt rahas. nagu see külatee asi.. naerma ajab.. kas mu...
|
|
Ühenduse tegelikke vajajaid on Levira arendusdirektori Indrek Lepa sõnul rohkemgi. «Märkimisväärne hulk majapidamisi on veel ilma ühenduseta,» märkis Lepp. «Kui arvestame, et Eestis on umbes 600 000 majapidamist, siis ilma ühenduseta on neist umbes 15–20 protsenti, neile lisanduvad veel erinevad bürood ja asutused.»Norby WiMaxi ärisuuna juhi Ivo Saluoksa sõnul on potentsiaalsete klientide arv järjest kasvamas. «Kaabliühenduseta majapidamisi on palju, selle põhjus on suuresti ka kiirelt arenevas kinnisvaraturus,» märkis Saluoks. Kui kaablit ei ole Tema sõnul on Norby saanud palju kliente n-ö põllule rajatud elamurajoonidest, kuhu arendajal pole mõttekas kaableid kohale vedada, samuti endistest suvilarajoonidest, kus suvilaid on hakatud elamuteks ümber ehitama. «Kui võrku ehitama hakkasime, siis me alahindasime klientide huvi kõvasti,» tunnistas Saluoks. Samas ei hakka WiMax nähtavas tulevikus konkureerima ADSL-ühendusega. «WiMaxi turg ei ole linnas, kus kaablid jooksevad pea igasse korterisse koos kõikvõimalike lisateenustega,» ütles Saluoks. Küll tõotab WiMaxi tehnoloogia areng tuua lähiaastail mitmeid uusi andmesideteenuseid, mis põhinevad eelkõige tehnoloogia mobiilseks muutumisel. Praegu pakutavad WiMaxi seadmed eeldavad ühte kohta fikseeritud ja võrdlemisi suurt antenni ning terminali kliendi juures. Kuid esimestel tootjatel on praeguseks juba katsetamisjärgus liikuvad WiMax-seadmed. «Me ootame praegu elevusega, millal hakkavad levima mobiilsed WiMax-seadmed,» märkis Saluoks. «See tähendab eelkõige palju huvitavaid teenuseid äriklientidele.» Infotehnoloogiaajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa sõnul on siiski oodata ka WiMaxiga konkureerivaid tehnoloogiaid, mille väljatöötamine või rakendamine praegu maailmas hoogsalt käib. «Soome näiteks ehitab NMT mobiilsidest vabaks jäänud 450 MHz sageduse peale kogu riiki katva lairibavõrgu ja kavatseb selleks kasutada tehnoloogiat nimega FLASH-OFDM,» märkis Roonemaa. «Ka Eestis kuulutas sideamet novembris välja võitja konkursile, kus otsiti sama sageduse peale lairibaühenduse ehitajat, võitjaks tuli Televõrgu AS, mis on Eesti Energia tütarfirma.» Kallis terminal Konkurss nägi samuti ette suure osa Eesti territooriumi katmise traadita lairibaühendusega ning kiirused peaksid Roonemaa sõnul tulema korralikud. Praegu on WiMax-ühenduse leviku peamiseks takistajaks kliendi juures signaali vastuvõtmiseks vajalike seadmete hind – suvel maksis terminal veel 9000 krooni, nüüd on hinnad langenud 6000–7000 krooni kanti. Lepa sõnul võib turu kasvades eeldada seadmete hinnalanguseks vähemalt 15 protsenti aastas. «Ma usun, et kahe aasta pärast on klienditerminali hind 4000 krooni või isegi alla selle,» prognoosis ta. Norby Telecom on Eesti kapitalil põhinev telekomifirma, mis on välja ehitanud Baltimaade suurima WiMax-leviala. Eestis katab see Külatee III programmi raames rajatud võrk umbes poole riigist. Eesti riigile ja Prantsuse kontsernile TDF kuuluv Levira väidab enda leviala suuruseks 28 000 ruutkilomeetrit. WiMaxi internetiühendus • WiMax-ühendus toob internetiühenduse peamiselt kohtadesse, kuhu sidekaablid ei ulatu. • WiFi-võrgust erineb ta oluliselt suurema leviala poolest, kuid vajab erinevalt liikumisvabadust võimaldavast WiFist suurt ja fikseeritud antenni. • WiMax toetab ka VoiP-protokolli ehk internetipõhiseid telefonikõnesid. Allikas: sidefirmad |
