Kinnisvara

Eesti elu ilmestavad praegu kolm tõsiasja: ehitajaid napib, ehitushinnad kasvavad kiiremini kui 15 protsenti aastas ning igat masti analüütikud jutlustavad kinnisvarakrahhi tulekust.Samas kui me vaatame meie eluasemete olukorda, siis pole tegu mitte ehitusbuumi, vaid ligi kümneaastase vaikelu järel taasalanud ehitustegevusega. Kui võrrelda eestlase eluaseme kvaliteeti muu Euroopa omaga, siis selgub, et meil oleks veel rohkem ja veel kiiremini vaja ehitada uusi kortereid, ridaelamuid ja maju. Kas meie rahakott ja ehitustööstus selle ka välja kannab, on juba omaette küsimus.

VIIMASED KOMMENTAARID vaba mees SUNNITUD  elama??? Proovige  te ainult... P.S.  Ka s..a sisse  astutakse tavaliselt  kogemata, välj... MinaS. Meie siin elame  väiksemates korterites  mitte sellepärast, et  ei taha omale  suuremat, aga  sellepärast... Teised kommentaarid

Kitsad elutingimused

Eesti Panga analüütikute Raoul Lättemäe ja Krista Touarti hinnangul on Eesti eluruumide ja elanike suhtarvu järgi Euroopas üsna heal positsioonil. Lättemäe ja Touart kirjutasid Eesti Panga ajakirjas Kroon ja Majandus avaldatud artiklis, et 2006. aasta algul loetles statistikaamet Eestis 633 000 eluruumi.

Samas on Lättemäe ja Touarti hinnangul Eesti probleemiks eluruumide vanus ja suurus.

Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 28 ruutmeetrit eluruumipinda. Seda on mõnevõrra vähem kui vanades Euroopa Liidu riikides (ligi 35–45 m²), kuid uute liikmesriikidega võrreldes on see näitaja veidi üle keskmise.

Euroliidu lahedaimad elutingimused on taanlastel ja norralastel, kel on kasutada ühe inimese kohta keskmiselt umbes 55 ruutmeetrit elamispinda. Rootslastel ja brittidel on kasutada samuti küllaldaselt ruumi ehk ligi 40 ruutmeetrit elaniku kohta.

Vähe uusi elamuid

Kitsamalt kui eestlased peavad aga hakkama saama lätlased, leedukad ja poolakad. Neil on keskmiselt inimese kohta umbes 20 ruutmeetrit.

Ka eluaseme keskmise tubade arvu järgi ajavad eestlased eurooplastest kitsamates oludes läbi. ELi vanades liikmesmaades on keskmine eluase kolme-neljatoaline, Eestis aga kahe-kolmetoaline. Leibkonnad on aga igal pool sarnase suurusega, mistõttu eestlane elab kitsamates oludes kui keskmine eurooplane. Nõudlikkus kvaliteedi osas Eestis aga kasvab. Uute eluruumide keskmised näitajad on Eestis vastavalt 89 m² ja neli tuba.

Elamufondi jaotus elamu tüübi järgi näitab, et umbkaudu kolm neljandikku Eesti eluruumidest asetseb korterelamutes ning üks neljandik eramajades. Korterite suhteliselt suur osatähtsus Eesti elamufondis on tingitud okupatsiooniaja hoogsast paneelmajade ehitusest.

Et alates 1990. aastatest on uusehitiste maht olnud väiksem kui üks protsent elamufondist ning aastatel 1995–2002 vähem kui 0,2 protsenti, võib öelda, et viimase aastakümne vältel on Eesti elamufondi olukord halvenenud. Uusehitisi on vähem peale tulnud kui eluruume amortiseerunud.