| Süsteem lubab kütta ka vaid osa ruume ja aitab säästa, kirjutab Pärnu Postimees. «Enamikus majadest jaotatakse kütet proportsionaalselt elamispinna suurusega,» seletas Indrek Sang soojusmõõdikuid paigaldavast ja müüvast MESA Eesti OÜst. «Kogemus näitab, et tegelik soojusenergia tarbimine korterites erineb kordades. Ruutmeetrite järgi jagamine ei ole õiglane, sest elanikud ei maksa tegelike kulude eest. Vanades süsteemides on olukord, et mida lähemal on korter soojasõlmele, seda soojem see on, ja mida kaugemal, seda külmem. Küttesüsteemide tasakaalustus tagab selle, et ka äärmised korterid saavad vajaliku soojushulga.» Individuaalne sooja mõõtmine Et kõik korterid saaksid radiaatoritesse vajaliku koguse soojust, tuleb maja küttesüsteem tasakaalustada. Selleks paigaldatakse majas püstikutele ventiilid, millega saab ringleva küttevee hulka täpselt fikseerida. Sang rõhutas, et küttesüsteeme on tark renoveerida täisulatuses, st korraga vahetatakse kogu majas välja kõik torud ja radiaatorid. «MESA individuaalne sooja mõõtmise süsteem toimub nii, et iga radiaatori ette pannakse termostaatventiil, millega inimene saab ise reguleerida toatemperatuuri nii, nagu soovib,» rääkis Sang. «Termostaatventiil jälgib toatemperatuuri. Kui reguleerida ventiil näiteks 21 kraadile, laseb ventiil radiaatorisse sooja vett seni, kuni toas on temperatuur saavutatud. Kui temperatuur hakkab langema, ventiil avaneb ja sooja vett jookseb juurde.» Et selline ventiil pannakse korteri igale radiaatorile, võib korteriomanik kütta ruume erinevate temperatuurideni. Nii võib ühes toas olla 18 kraadi ja teises soojem. Peale ventiili paigaldatakse igale radiaatorile küttekulujaotur, mis peab arvet, kui palju radiaator sooja välja annab. Igal korteriomanikul on seega täielik ülevaade oma küttekuludest. «Esmalt võetakse arvesse, mida näitab maja peasoojusarvesti,» seletas Sang. «See on kindel suurus, mis on teada. Sellest 30-50 protsenti moodustab üldsoojus, kusjuures arvesse võetakse korteri asukohta elamus. See osa jagatakse nagu ennegi korterite vahel ruutmeetrite järgi. Ülejäänud 70-50 protsenti arvest tuleb iga korteri individuaalsest soojatarbimisest. Radiaatoritel olevad mõõdikud arvestavad soojuse tarbimist protsentuaalselt ja kuu lõpus saab iga korteri kohta välja võtta, mitu protsenti kogu maja küttearvest on korter sooja tarbinud.» Sangi teada annab ainuüksi MESA süsteemi kasutamine kuni 15 protsenti soojakokkuhoidu. Kui maja on ka soojustatud, ulatub võit kohati kuni 50 protsendini. «Seni, kuni inimesed oma soojatarbimist mõõta ei saa, ei hakka nad säästlikumalt tarbima,» sõnas Sang. «MESA süsteemiga on igaühel valida, kas ta keerab kütte maha või krutib üle ja teeb akna lahti. Mida mõistlikumalt kütta, seda väiksem on soojaarve.» Kui süsteemil üldse puudust on, siis see, et süsteemiga peavad liituma kõik ühe soojasõlme taga olevad korterid. Ühe kaupa süsteemi korteritesse paigaldada ei saa. Teenis aastaga tasa Pärnus on MESA mõõtmissüsteem 11 kortermajas. Üks neist, Mai 10 korteriühistu, kasutab individuaalset soojamõõtmise süsteemi juba 1999. aastast. «Esmalt tasakaalustasime kõik püstikud, siis tuli soojustada keldrilagi ja katus, et kõik korterid oleksid võrdses seisus,» meenutas Mai 10 korteriühistu juhatuse esimees Ilmar Tiits. «MESA süsteemil on igas trepikojas andmete kogumise terminal, kuhu radiaatoritel olevad mõõdikud edastavad andmed raadiosignaaliga,» lausus Tiits. «Kuu lõpus võtame sealt karbist korterite kohta andmed ja koostame arved.» Tiitsi kinnitusel on see ruumi täpsusega näha, kui palju on korteriomanik üht või teist ruumi kütnud. «Mõni vanainimene armastab köögis istuda ja kütab rohkem kööki, teine inimene jälle veedab suurema osa ajast elutoas ja kütab seda,» märkis Tiits. Korterite andmeid võrreldes tuleb väga hästi välja korterite soojatarbimine. Selle aasta Mai 10 maikuu arveid vaadates oli näiteks ühe kolmetoalise korteri küttearve 200 krooni ringis, kõrval niisama suur korter oli aga märksa hoogsamalt kütnud ja arve ulatus 1100 kroonini. Tiitsi sõnade järgi langes keskmine soojatarbimine majas pärast MESA kasutusele võttu 15 protsenti. 1999. aastast ei ole küttearved ületanud 11 krooni ruutmeetrilt. «Minu mäletamist mööda tasus meil süsteem ennast ära juba ühe kütteperioodiga,» teavitas Tiits. «Ühe-kahe perioodiga peaks ta end üldjuhul alati ära tasuma. Seega ei maksa seda investeeringut karta.» |
