| «Ma ei saa öelda, et see ei mõjuta ravi kättesaadavust, aga selle mõju on erialati ja piirkonniti erinev ning sõltub reaalsest situatsioonist,» ütles tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe Postimees.ee'le. «Isegi, kui me saaksime väga täpse uuringu selle kohta, kuidas ühe või teise tervishoiutöötaja lahkumine riigist tervishoiuteenuste üldist kättesaadavust mõjutaks, oleks ka see poolik teadmine, sest arvestada tuleb ka näiteks tööjõu liikumist erinevate haiglate vahel ja muid tööjõu ajutise eemalviibimise põhjuseid,» selgitas peadirektor. Tema sõnul pole tervishoiuamet saanud haigekassa käest ühtegi sellist hinnangut, et teenuse kättesaadavus oleks arstide välismaale mineku tõttu viimastel aastatel oluliselt halvenenud. Kaljumäe sõnul uuris amet umbes aasta tagasi Eesti arstide töökoormust ja selgus, et on nii väga koormatud kui ka vähe koormatud arste. «Kui üks arst lahkub, siis tõenäoliselt koormus jaguneb teiste arstide vahel ning olukorras, kus teised meedikud ei ole väga koormatud, suudavad nad puuduva kolleegi kohta täita,» selgitas tervishoiuamet peadirektor. Samuti rõhutas Kaljumäe, et nende ameti koostatud ülevaade näitab, kui palju arste on välisriiki tööle minekuks paberid vormistanud, tegelikult lahkub Eestist vaid iga teine dokumendid välja võtnud meedik. «Osad arstid, näiteks radioloogid, töötavad Eestis ja kommenteerivad siit telemeditsiiniliselt Inglismaalt või Skandinaaviast saadetud pilte,» rääkis ta. Samuti on Kaljumäe sõnul eriti Põhja-Eestis ja Tallinnas mitmeid meedikuid, kes käivad Soome lõunaosas tegemas üksikuid valveid. Tervishoiuameti andmetel pole arstide lahkumine riigist viimasel paaril aastal suurenenud, küll aga on märgatavalt kasvanud lahkunud meedikute seas õdede osakaal. Viimase kolme aasta jooksul on välismaal töötamiseks vajalikud dokumendid vormistanud ligi veerand veresoonkonna, torakaal- ja plastilistest kirurgidest ning ülikoolis kuueaastase üldmeditsiinilise õppe lõpetanutest, samuti ka igas viies uroloog. |
