|
Selle
sügiseni ajasid Lääne-Virumaa omavalitsused ühiselt suurt
veemajandusprojekti, mille kogumaksumus oli 790 miljonit krooni ilma
käibemaksuta, kirjutab Virumaa Teataja.
Projektist
jäi kõrvale vaid Kunda linn. Kunda linnapea Allar Aron ütles, et
kõrvale jäädi eelkõige seetõttu, et Kundas tegeleb veemajandusega
erafirma, see aga oleks võinud kogu suure projekti löögi alla seada.Nüüd
oli Aron pigem õnnelik. «Eks aastate eest arvas nii mõnigi, et see asi
jamaks kisub, aga sellist jama ei osanud küll vist mitte keegi uneski
näha,» lisas ta. Selgust pole ikka veel Praeguseks
on selge, et ühisest suurest veemajandusprojektist asja ei saa ja
keskkonnaministeeriumist tulnud esialgsete juhiste järgi võib
Lääne-Virumaalt projektile toetust taotleda seitsme reoveekogumisala
raames kogusummas 433 miljonit krooni (käibemaksuta). Lääne-Virumaa
veemajandusprojekti nõukogu esimees, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev
selgitas, et 31. detsembril 2009 lõpeb reoveemajanduse korda tegemise
tähtaeg asulatele, kus inimekvivalent on üle 10 000, aasta hiljem
asulatele, kus inimekvivalent jääb vahemikku 2000-10 000. Inimekvivalendi
arvutamisel arvestatakse lisaks elanike arvule ka tööstuslikku ja
sotsiaalset koormust. Peep Vassiljev tõi näiteks, et Haljalas elab alla
1500 inimese, aga õlletehas tõstab Haljala inimekvivalendi 15 000 kanti. Raha
jagamise kriteeriume peale inimekvivalendi pole keskkonnaministeerium
aga paraku siiani välja töötanud ja seetõttu on keerukas ennustada, kas
kõik seitse Lääne-Viru reoveekogumisala, kus asulate inimekvivalent on
üle 2000, eurotoetust saavad. Valitsus arutas veemajandusprojektide saatust ka eilsel Narvas peetud kabinetinõupidamisel. ASi
Rakvere Vesi juhataja Urmas Krikk arvas, et mõistlik on teha ühine
maakondlik taotlus, mitte minna üksteisega konkureerima, sest nii võib
ohtu sattuda suvitajate arvel napilt inimekvivalendi nõuet täitev Võsu. Peep
Vassiljevi sõnul on aga maakondliku projekti maksumus nii suur, et see
viiks otsustamise Tallinnast Brüsselisse, mis omakorda pikendaks asjade
käiku. Brüsselis langetatakse otsused projektide kohta, mille kogumaksumus on üle 25 miljoni euro ehk umbes 390 miljonit krooni. Sestap
on Vassiljevi ettepanek minna konkureerima kahe projektiga -
Rakvere-Sõmeru ühes projektis ja kõik ülejäänud reoveekogumisalad
teises projektis. Praeguse seisuga võiksid valikukriteeriumid selguda aasta lõpuks ja juuliks peaks olema selgus majas, kes raha saab. Surve hinnatõusule Tapa
abivallavanem Teet Koitjärv arvas, et ehitushindade kallinemise
tagajärjel on tööde tegelik hind ilmselt suuresti erinev praegu
projektis seisvatest summadest. «Ilmselt oleks pidanud juba ammu
hakkama üksinda tegutsema,» lausus Koitjärv ja lisas, et tegelikult
ongi Tapal juba päris palju veemajanduse vallas tehtud ja kindlasti
tehakse enne projekti käikuminekut veelgi. Vallavanemad, kelle vald veemajandusprojektist välja jäi, on pettunud. Rägavere
vallavanem Jüri Landberg ütles, et ennekõike on kahju asjatult
konsultatsioonidele kulutatud rahast, mida vallal on seitsme aasta
jooksul kulunud umbes 100 000 krooni, ja vallaametnike raisatud ajast. «Eks peame hakkama jõuliselt KIKi ust ründama ja oma positsioone selgitama,» arvas Landberg. Rägavere vallal oleks veemajanduse korrastamiseks vaja vähemalt 10 miljonit krooni, mis on ligikaudu pool valla aastaeelarvest. «KIKi
projektide abil veevärki rekonstrueerides on see eelis, et raha laekub
jupikaupa ja ka vallal ei ole vaja korraga üle mõistuse suurt summat
omaosaluseks välja käia,» nägi Landberg halvas uudises ka head külge. Sõmeru
vald pääses küll osaliselt ka uude projekti, kuid vallavanem Peep
Vassiljev ütles, et projektist välja jäänud osa maksumus on 45 miljonit
krooni ehk peaaegu nagu valla aastaeelarve. Vinni vallavanem
Toomas Väinaste ei olnud rahul sellega, et Vinnit ja Pajustit vaadeldi
keskkonnaministeeriumis lahus, ehkki asulaid teenindavad ühised trassid. «Ka kooli ja ujula koormust arvestades vaadati vaid kohalikke, aga meil käib palju rahvast väljastpoolt valda,» lisas Väinaste. Vinni valla veeprojekti kogumaksumus oleks vähemalt 60 miljonit krooni. Peep
Vassiljev ütles, et on tunda tõsist riigi poolset survet vee- ja
kanalisatsiooniteenuse hindade tõstmiseks, samuti soovitakse, et
omavalitsused suurendaksid omaosalust projektides. «Praegu on
veekulude osakaal leibkonna tuludest 1-1,7 protsenti, riigi surve on,
et see oleks 4 protsenti,» rääkis Vassiljev, kelle sõnul tuuakse tänavu Haljalas
kehtestatud järsku veehinnatõusu keskkonnaministeeriumis teistele
omavalitsusjuhtidele positiivse eeskujuna. |
