Käibemaksuseadus lubas viieprotsendilise käibemaksuga pileteid müüa vaid kontserdi- ja etendusekorraldajatel, kelle tulust vähemalt 10 protsenti pärineb riigi, omavalitsuse või kultuurkapitali toetusest. Muusikaliteatri kohtusaaga finaalina tühistas riigikohus selle tingimuse kui põhiseadusevastase, mis tähendab, et alates üleeilsest võib kõiki pileteid müüa viieprotsendilise käibemaksuga.Rakendab otsetoetust Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi nimetas kõigi kontserdikorraldajate viie protsendiga maksustamist absurdseks. «Kõigile tuleb võrdne, 18-protsendiline käibemaks,» märkis Ligi. «Kõrgkultuuri toetamine maksusoodustuse kaudu, mis oli senise maksuerandi eesmärk, on rumal ja ebaefektiivne raha tuulde loopimine.» Ligi sõnul ei loobu riik kõrgkultuuri toetamisest, vaid hakkab seda tegema otsetoetuste kaudu. «Umbes 15 miljonit krooni, mis riik kõigile kontserdikorraldajatele 18-protsendilise käibemaksu kehtestamisega saab, läheb nende toetuseks, kes seda väärivad, kes ei tooda kultuuri nime all laiatarbekaupa,» sõnas Ligi. Muusikalide «Georg» ja «Tuhkatriinu» piletitelt vaid viieprotsendilist käibemaksu tasunud ja sellega maksu- ja tolliameti haarmete vahele sattunud Muusikaliteater võitis riigikohtu otsuse tulemusena maksuametilt tagasi ligi poolteist miljonit krooni. Summale võivad lisanduda veel intressid. Ühtlasi annab kohtulahend paljudele erakontserdikorraldajatele võimaluse nõuda riigilt tagasi viimase kolme aasta jooksul enammakstud 13 protsenti käibemaksu. Kohtus Muusikaliteatrit esindanud vandeadvokaat Priit Lätt kinnitas, et mitmed kontserdikorraldajad «on astunud samme» nõude esitamiseks riigi vastu. Vandeadvokaadi sõnul on võimalikku nõudesummat, mis ettevõtted riigile esitada võivad, raske ennustada. Kuid see võib ulatuda üle kümne miljoni krooni. Meelelahutuskontsernist BDG ei õnnestunud eile teada saada, kas ka rahvusvaheline kontserdikorraldaja kavatseb riigilt viimase kolme aasta jooksul enammakstud käibemaksu tagasi nõuda. Ebaaus konkurents BDG juht Peeter Rebane on aga Postimehele kinnitanud, et kontserdikorraldajate eesmärk pole kõigile viieprotsendilist käibemaksu nõudes miljonite jahtimine. «Me tahame, et lõpetataks ebaaus konkurents ja tehtaks kultuurisündmuste piletid kättesaadavaks,» rõhutas Rebane. Ligi oli kontserdikorraldajate plaane kommenteerides otsekohene, nimetades seda lihtsalt rumaluseks. «Erakontserdikorraldajad ei ole kahesuguse maksumäära tõttu kannatanud,» rõhutas Ligi. «Kui kõigile kehtib viieprotsendiline käibemaks, siis see ei tähendaks madalamat piletihinda, vaid raha läheks Rebase taskusse.» Kohtumenetluses avaldasid nii õiguskantsler, justiitsminister kui riigikogu rahanduskomisjon arvamust, et senine kahesugune käibemaks on põhiseadusevastane. Sotsiaaldemokraadid lubasid ka oma kevadises valimisprogrammis kehtestada kultuuri- ja spordiüritustele ühtse, viieprotsendilise käibemaksu. Samas on sotside juht Ivari Padar rahandusministriks saades teatanud kontserdikorraldajate liidule, et peab käibemaksusoodustusi kultuuriürituste toetamisel ebaefektiivseks vahendiks.
Riigikohtu põhjendused Madalam käibemaksumäär kehtis riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutustele tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadav toetus moodustab korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt kümme protsenti. Riigikohus tõi seda sätet tühistavas otsuses välja järgmised ebakõlad: Riigikogu eesmärk toetada kõrgkultuuriüritusi on mõistlik, kuid antud viisil ei saavutanud see oma eesmärki. Etendusasutused, kelle tulust vähemalt 10% pärines riigi, omavalitsuse või kultuurkapitali eelarvest, tasusid madalamat käibemaksu sõltumata sellest, kas tegu oli kõrg- või kommertskultuuriüritusega. Väärtkultuuri pakkujate ring ei pruugi piirduda üksnes nende etendusasutustega, kes saavad toetust riigilt, omavalitsuselt või kultuurkapitalilt. |
